/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/04/23/1070098t1hdea4.jpg)
Kaitseministeerium ja kaitsevägi ei alusta Jägalasse planeeritud erinevaid väeüksusi koondava ja neile logistikateenuseid pakkuva kaitseväelinnaku rajamist, mis on riigi julgeoleku arenguplaanides olnud juba üle kümne aasta.
Kaitseministeerium ei hakka Jägalasse kaitseväelinnakut ehitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänases majandusolukorras neelaks linnaku ehitamine ebamõistlikult suure osa kaitseministeeriumi ehitusinvesteeringute eelarvest. Samuti otsustas valitsus tänases majandusolukorras loobuda linnaku ehitamise alternatiivsest ehk avaliku ja erasektori koostööl põhinevast rahastamismudelist,» ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja reedel BNSile.
Kaitseministeeriumi teatel leiab Tallinna väeosade taristuprobleemidele alternatiivsed lahendused praegu ettevalmistamisel olev riigikaitse uus kümneaastane arengukava.
2010. aasta üldvalimiste järel koalitsiooni moodustanud Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit teatasid tookord valitsuse viieaastases tegevusprogrammis, et tõstavad kaitsekulutused kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust ja ehitavad nelja aastaga valmis Jägala sõjaväelinnaku ning tagavad Ämari lennubaasi täieliku tegutsemisvalmiduse aastaks 2015.
2010. aasta kevadel tutvustas kaitseministeerium Jõelähtme valla elanikele Jägala sõjaväelinnakuga kaasnevate keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi ja kuulutas välja riigihanke sõjaväelinnaku ja sinna kavandatud ehitiste projekti koostaja leidmiseks. Riigihankele laekus tookord 12 pakkumist.
Tookordsete plaanide kohaselt pidanuks Jägala linnaku ehitustööd algama 2011. aastal ja lõppema 2014. aastaks. Jägala linnakusse taheti kolida peamiselt Tallinnas asuvad väeosad - vahipataljon, staabi- ja sidepataljon, logistikapataljon ja luurepataljon ning 1. jalaväebrigaadi staap Paldiskist.
Jägala kasarmud on tühjana seisnud alates 2002. aastast, mil sealt kolis välja Kalevi üksik-jalaväepataljon. Enne Eesti iseseisvumist asus Jägalas Nõukogude armee ehitusvägede kõrgema poliitilise sõjakooli väljaõppebaas. Lisaks Jägalale on kaitseministeerium kaalunud suurema sõjaväelinnaku rajamist ka Tapale ja Paldiskisse.