Teenistuslik järelevalve: Valga Jaanikese kooli tüdrukut peksti kahel korral

Tüdrukud filmisid, kuidas peksid klassis oma kaaslast Foto: Internet

Haridusministeeriumi teenistusliku järelevalve otsusest selgub, et lisaks videol internetti jõudnud peksmisjuhtumile vägivallatsesid Valga Jaanikese kooli tüdrukud oma kooliõe kallal veel ühel korral, kaks päeva pärast filmimist.

Haridusministeerium viis pärast avalikkuse ette jõudnud vägivallajuhtumit koolis läbi teenistusliku järelevalve ning tuvastas koolis mitmeid puuduseid nii töökorralduses kui juhtumile järgnenud reageerimises. Kooli direktorile tehti kokku 12 ettekirjutust.

Olukorra kirjeldusest selgub, et kooli personal hakkas märke probleemidest saama teisipäeva, 9. oktoobri hommikul, mil neiu oli öördunud direktori juurde ja palunud luba koju sõita, põhjendades seda sooviga tuua kojust sooje riideid. Sotsiaalpedagoogile tundus see soov ebatavaline ja ta vestles tüdrukuga. Siis ütles tüdruk, et ta on väsinud ja soovib puhata, kuid tegelikku põhjust ta välja ei rääkinud. Klassijuhataja ütles sotsiaalpedagoogile, et on samuti tüdrukul märganud väsimuse märke ning seda, et tal on viimasel ajal kaaslastega suhted teravnenud. Vägivalla tundemärke täiskasvanud aga tüdruku kehal ei märganud. Tüdrukul lubatigi koju sõita.

Järgmisel päeval teatas aga tüdruku kallal tarvitatud vägivallast kooli juhtkonnale neiu elukohajärgse omavalitsuse lastekaitse spetsialist, kelle sõnul oli õpilase pere pöördunud politseisse. Siis alustas kool asjaolude väljaselgitamist  ning kohe saadi teada, kes vägivalda tarvitasid.

Kohe samal päeval korraldati koolis direktsiooni nõupidamine, kus osalesid ka tüdruku kallal vägivalda tarvitanud neli tütarlast, kes tunnistasid vägivalla kasutamist.

Millal tüdrukut peksti ning milliseid vigastusi ta sai, jäi aga ebaselgeks, sest neiut ennast enam koolis ei olnud, et temalt endalt küsida.

Kahel järgmisel päeval tegeleti asjaolude selgitamisega ning saadud info põhjal jõuti järeldusele, et peksmine toimus esmaspäeva, 8. oktoobri õhtul õpilaskodus öörahu alguses ehk kella 22 ajal. Hilisema menetluse käigus selgus, et sel ajal oli õpilaskodus olnud 30 last ja üks kasvataja abi ning uhtum toimus siis, kui täiskasvanu käis õues väravaid sulgemas. Tegelikult poleks sellist olukorda tekkida tohtinud.

Kool otsustas alandada vägivallajuhtumis osalenud tüdrukute käitumishinnet, informeeris nende lähedasi juhtumist ning oli ühenduses tüdruku perega.

Nädal pärast peksmisjuhtumit saadi tüdruku perelt teada, et pere pole politsei poole pöördunud – ehkki eelneval nädalal oli seda öelnud lastekaitse spetsialist. Samuti kuuldi otsusest, et tüdruk enam kooli ei naase.

Järgmise nädala kolmapäeva õhtul märkas kasvataja, et vägivallajuhtumis osalenud tüdrukud on millestki häiritud. Tüdrukud tunnistasid talle, et on hakanud saama võõrastelt inimestelt ähvardavaid e-kirju, kuna nad olid peksmisvideo internetti üles laadinud. Kui kasvataja videot nägi, kutsus ta kohe direktori kooli. Sellest selgus, et juhtunu leidis aset klassiruumis – samas kui varasemalt uuritud vägivallajuhtum oli tüdrukute sõnul leidnud aset õpilaskodus. Seega tuli ilmsiks, et aset on leidnud kaks vägivallajuhtumit.

Järgmisel hommikul hakkas kool tegutsema hädaolukorra plaani alusel – teavitati haridus- ja teadusministeeriumi, tehti politseile avaldus, toimus kriisimeeskonna koosolek.

Järgnenud vestlustest ilmnes, et videol toimunud juhtum leidis aset tõenäoliselt laupäeval, 6. oktoobri pärastlõunal, mil õpilaskodus oli kokku kuus õpilast, neist neli tüdrukut. Kasvataja loal viibisid tüdrukud oma «koduklassis», et muusikat kuulata. Kuna muusika oli vahepeal väga vali, oli kasvataja käinud tüdrukuid korduvalt vaatama ja keelamas. Sellest hoolimata leidis direktor, et kasvataja ei olnud õpilaste üle piisavat järelevalvet taganud.

Ettekirjutused

Teenistusliku järelevalve tulemusel selgus, et direktor ei olnud koolis korraldanud kasvatustegevust nii, et õpilaste üle oleks olnud tagatud piisav ööpäevaringne järelevalve. Õpilaskodus oli nõutavast vähem personali, info ei liikunud piisavalt kiiresti, töökohustused polnud täpselt jagatud ning tegelik töökorraldus ei vastanud sellele, mis oli kirjas dokumentides.

«Nädala jooksul ei võtnud kool ja kohalik omavalitsus täit vastutust selle eest, et juhtumi lahendamine jõuaks politseisse,» leitakse kokkuvõttes. Küll aga tegutsesid töötajad otstarbekalt pärast seda, kui said teada filmitud vägivallajuhtumist.

Järelevalve lõpus tehti kooli direktorile muuhulgas ettepanek kaaluda koolimaja ümbruses ning koridorides jälgimisseadmestiku kasutamise otstarbekust, samuti soovitati koostada juhtumis osalenutele käitumise tugikava, vaadata üle töötajate ametijuhendid jm.

Direktorile tehti 12 ettekirjutust puuduste kohta, mis tuleb tal likvideerida. Õpilaskodus tuleb tagada töötajate hulk vastavalt miinimumkoosseisu nõuetele, õpilaste arvu õpilaskodus vähendada, kodukorrad tuleb kooskõlla viia tegeliku tegevusega, täpsustada töötajate ülesandeid ja vastutust, samuti täita pedagoogide ametikohad nõuetele vastavate õpetajatega ning nendega, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele, sõlmida aastased tähtajalised töölepingud.

Haridusminister Jaak Aaviksoo kinnitas teenistusliku järelevalve õiendi ning nimetatud ettekirjutused.