Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875540t1h29c2.jpg)
/nginx/o/2012/11/16/1438140t1h1397.jpg)
Juba enne viimast filmi üle kahe ja poole miljardi dollari piletitulu kogunud filmisarjale väärika punkti panemine on ilmselgelt vastutusrikas ülesanne, kuigi tõenäoliselt koguks viimane film gigantkassa ka vaid kohmaka slaidi-show’na. Revolutsiooni finaal igatahes ei korralda – fännid jäävad fännideks ilmselt ka edaspidi, mittefännid kehitavad jätkuvalt õlgu ja vihkajad kuulutavad ka selle filmi läbi aegade halvimaks.
Omamoodi ongi tegu keerulise vaatamisega. Mitte et filmi sisu konti murraks, aga kuidagi tuleb üle saada eelarvamustest. Unustada ära, et «Videviku» saaga on kõrvalprojektidena sünnitanud Edwardi pildiga stringid ning rea noori neide, kes oma poiss-sõbral enne suudlust paluvad jääkuubikut huultel hoida, et vampiiriefekti saavutada. Leida endas sisemine 14-aastane tüdruk, kui tahes veidralt see ka kõlada võib.