Tartu vaimu kodu

Maaliline Tähe tänav: seda ääristab arvukalt uhkeid maju. Foto: Mihkel Maripuu

Mõnusas puitmajade ja puiesteedega Karlovas elavad kõrvuti noored ja vanad, ametnikud ja elukunstnikud, üliõpilased ja professorid ... Üsna samamoodi, nagu sada aastat tagasi.

Kui mitte maailmas, siis vähemasti Põhja-Euroopas pole teist sama hästi säilinud ja sama suurt, poole tuhande puitelamuga asumit. Ükski hoone pole küll arhitektuuripärl, aga koos moodustavad need võluva ansambli. Karlova suurimaks väärtuseks on siiski paigavaimu kandvad elanikud, tõdeb üks kohaliku seltsi asutajaid Toomas Liivamägi.

Kõige värvikamalt on Karlova rahvast ja selle kandi kunagist eluolu kirjeldanud Oskar Luts jutustuses «Tagahoovis», mida meie teatrid on aeg-ajalt ka näidendiks seadnud. Mõni suvi tagasi etendati seda Raivo Adlase käe all ühes Tähe tänava tagahoovis, põlenud puukuuri varemetes. Pärast teatrihoo­aega renoveeriti hoone elumajaks ja head tööd tunnustati tiitliga «Karlova ehe 2011».

Tagasivaade ajalukku
Karlova erilise õhustiku loovad kahekorruselised puitmajad ja puukuurid, avarad õued ja kaunid puiesteed, millest suurem osa pärineb 20. sajandi algusest – ajast, mil Karlova mõisa omanik Bulgarin hakkas oma valdustest ehituskrunte välja andma.

Kuigi esimesed rendilepingud sõlmiti juba 1903. aastal, hoogustus ehitustegevus veidi hiljem, saavutades haripunkti sajandi esimese ja teise kümnendi vahetusel, selgitab arhitektuuriajaloolane Mart Siilivask.

«Umbes kümne aastaga ehitati täis mõisaväli Päeva tänavast kuni Ropka tänavani, ja need hooned on Tartu puitarhitektuuri ilmekaimaks näiteks. Eriti Pargi, Tähe ja Õnne tänava vahele jääv juugendliku ja erilise atmosfääriga tuumikala, nn Ees-Karlova.»
1914. aastal elas Karlova eeslinnas 10 702 inimest, elamuid oli 619, neist vaid kuus kivihoonet. Kauplusi oli toona 127, tööstusettevõtteid kuus, koole neli, lisaks apteek ja postkontor.

Juba tolleks ajaks oli Karlova teljeks kujunenud Tähe tänav – linnast Ropkasse suunduv ajalooline tee. Linna poole jäävates nooblimates elamistes seadsid end sisse arstid, õpetajad, advokaadid, maa pool aga üliõpilased, tehasetöölised, voorimehed, pesunaised jt.

Pärast Teist maailmasõda, mille käigus sai Karlovas kannatada Tähe tänava algus ja Pargi tänava ümbrus, hakati natsionaliseeritud majadesse ühiskortereid rajama või ehitati ühest suurest elamisest mitu väiksemat.

Liivamägi, kes vahepeal elas mitukümmend aastat Tähtveres, kuid naasis uue aastatuhande eel sünnipaika, meenutab: «Minu lapsepõlves 1960ndatel olid meil oma kambad ja mängisime lõputult luurekaid. Siis ei lukustatud trepikodade uksi, igas taras olid lahtised lipid ... Viimasel kümnendil on Karlova rahvas hakanud taas keskkonda ja puitasumi eripära väärtustama.»

31 aastat Karlovas elanud kirjandusteadlane Aivar Kull räägib, et on n-ö jalutaja-tüüp, ning ümbruskonna puiesteedel ringi uitamisest on alguse saanud nii mõnigi kirjatöö. «Huvitav, aga pärast seda kui ma siia kolisin, läks kirjutamine kuidagi lahti ... Hakka või uskuma, et Tartu vaim liigub Karlovas! See on seletamatu, pigem intuitsiooniga tabatav loomingulisust soodustav miljöö, ja seda tuleb hoida,» leiab kirjamees.

Sama meelt on Tartu Ülikooli sisekommunikatsiooni spetsialist Kristina Kurm, kes ülikooli tulles üüris klassiõega korterit Tähe tänaval. Hiljem elas perega Pargi tänava üürikorteris ja nüüd on Kurmid juba üle seitsme aasta Eha tänaval väikese aiaga maja omanikud.

«Augustiöödel kostab siin suisa kõrvulukustav ritsikasirin, suvest on eredalt meeles jasmiinipõõsa ja kuuriseina vahel toimetav siilipere jms,» räägib karlovlanna. «Hindan väga, et jõuan oma kodust veerandtunnise jalutuskäiguga raekoja platsile.»

Ühendav paigavaimsus
Suuresti just Karlova seltsi korraldatud ürituste kaudu on tugevnenud linnaosa elanike meie-tunne. Viimastel aastatel koguneb ümbruskonna rahvas meelsasti Tähe tänaval endises Karlova apteegimajas avatud kohvikusse Anna Edasi.

Sealsed maitsvad küpsetised on üle linna kuulsad ja taganud kohvikule mitmeid püsikundesid. Nii mõnigi vanaproua, kes käib üle tee väikeses 1980ndaid meenutava sisekujundusega juuksurisalongis lokke tegemas või kingsepatöökojas saapalukku vahetamas, tuleb hiljem kohvi ja pirukat maitsma.

Kohviku peremees, tegelikult diplomeeritud dendroloog Silver Urbas talletab nüüd eakate inimeste mälestusi nii Tähe tänava apteegist kui ka piirkonna ajaloost laiemalt. Just tema eestvõttel peeti kohviku vastas aastaid tühjana seisva kunagise menupaiga, restorani Kaseke meenutusteõhtut.

Kohvikus endas toimuvad kirjandus- ja kohtumisõhtud ning vahel esinevad ansamblid või solistid.
Aivar Kull, kes arutab teinekord ilmaasju Kuu ja Tähe tänava nurgal asuva pisikese poekese müüjatega, leiab, et selline suhtlus on Karlovale väga omane.

Kristina Kurm avaldab lootust, et Karlova läheb elukeskkonnana veelgi enam hinda, ja samas säilib siinne ruumiline eripära. Päeva, Pargi ja Tähe tänava alguse tulevik on praegu lahtine, aga koostamisel oleva eskiisprojekti järgi saab roheala rohkem ruumi.

«Õnneks on meil tõhus arhitektuuriline naabrivalve ja kui jutt käib meie ümbrusest, ei vaata me ükskõikselt kõrvalt,» viitab Liivamägi taas Karlova seltsi tegevusele. Elanikud ootavad, et siin tegutseks rohkem väikeärisid ja Tähe tänav jääks linnajao sooneks, sidudes endist aega tänapäevaga.

piirkond praegu 

Elanike arv: 9073 (seisuga 31.12.2011)

Söögikohad: kohvik Anna Edasi, Villa Margaretha