/nginx/o/2012/11/15/1435570t1h77f1.jpg)
Meediast ja ka Tallinna linnaametite dokumentidest on läbi jooksnud selline kuupäeva nagu 19. november, mil Veerenni tänava raudteeülesõit jäädavalt suletakse ning kõik mootorsõidukid peavad Luite asumisse pääsemiseks tegema pika ringi. Praegu ei ole sulgemise aeg aga veel sugugi selge.
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel kinnitas, et raudteeülesõidu juures käivad küll tööd, kuid 19. novembril läbisõitu kindlasti kinni ei panda.
Ta lisas, et kohus on pöördunud linna poole seoses esitatud esmase õiguskaitse taotlusega ning enne, kui see asi laheneb, ei saa raudteeülesõitu kindlasti sulgeda. Koppeli sõnul ei ole kommunaalamet praegu ka veel mingit lõplikku lahendust välja mõelnud, kuidas ülesõit tehniliselt sulgeda. Enne kohtulahendit ei olevat mõtet mingeid spekulatsioone teha. Samuti ei tasu praegu veel koostada plaane, kuidas rekonstrueerida Veerenni põik ja Viadukti tee lõik Veerennist kuni Tehnika tänava ja Järvevana tee uue ühendusteeni. Praegu ei ole nendel tänavatel isegi kõnniteid.
«Esialgu oleme äraootaval seisukohal,» võttis Koppel Veerenni raudteeülesõidu sulgemise temaatika lühidalt kokku.
Tallinna õigusteenistuse nõuete osakonna juhataja Terje Krais ütles, et üks Luite asumi osaühing on esitanud Veerenni ülesõidu lammutamisega seoses kohtule kaebuse, kus vaidlustab tehnilise järelvalve ameti ettekirjutuse. Tallinn ei ole sellesse menetlusse kaastatud, küll on aga kohus küsinud linna seisukohta, mis on kohtule ka edastatud.
«Kuna linnal ei ole lammutamisega kiiret, siis ei ole meil ka vastuväiteid õiguskaitse kohaldamiseks,» selgitas Krais. Ta lisas, et linn on omakorda pöördunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole ettepanekutega teha vastavates õigusaktides erandid, mis lubaksid säilitada ühetasandilised ristumised raudteega. Kuidas see asi otsustatakse, sõltub juba riigist.
Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo ütles Postimehele, et valmisolek Veerenni ülesõidu sulgemiseks on olemas ning kõik sõltub kommunaalametist, millal nad tee kinni panevad.
«Kuni seal midagi ei tehta, jäävad 16. liini bussid senisele marsruudile,» mainis Harjo. «Igal juhul on meil kahtepidi valmisolek olemas, ka selleks, kui bussid peavad uuele marsruudile minema. Oleme ootel.»
Ta lisas, et kui 16. liini bussid hakkavad raudtee alt ringi sõitma, siis sellega ei muutu sõidugraafik harvemaks, sest liinile pannakse vähemalt üks buss juurde, et tagada olemasolev intervall. Mingid pisikesed muutused sõidugraafikus ilmselt tulevad, sest on ju vaja arvestada lisanduvaid kilomeetreid.
«Algul oli meil mitmesuguseid variante, kuid siis otsustasime, et kõige lihtsam on säilitada olemasolev intervall,» ütles Harjo. «Eks vaatame, mis edasi saab.»