Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Vaid üks kiirusületaja on loobunud politsei pakutud trahvitühistamisest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Politseinik trahvikviitungit vaatamas.
Politseinik trahvikviitungit vaatamas. Foto: Peeter Langovits

Ida prefektuur on nädala algusest saadik jõudnud ühendust võtta vähem kui pooltega 178 kiiruseületajast, kelle liiklusrikkumine tuvastati taatlemata mõõteriistadega. 74 inimesest vaid üks ei soovi trahvi tühistamist. 

«Tänaseks on ühendust saadud 74 inimesega, kuid kontakti võtmine jätkub. 74 inimesest avaldasid kõik kohtusse pöördumise soovi, välja arvatud üks, kes tunnistas, et ületas toona tõesti kiirust,» ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Helin Vaher Postimehele.

«Inimeste reaktsioon on olnud rahulik ja mõistev,» lisas ta.

«Kuna kõik rikkumised ning järgnenud karistused ei ole ühetaolised, siis võib protsessi käik iga üksiku juhtumi osas veidi erineda, kuid üldjoontes on see paika pandud. Kindel põhimõte on, et protsess oleks inimeste suhtes võimalikult vähe koormav ja kiire,» selgitas Vaher.  

Kõigepealt selgitab politsei välja, kas inimene soovib teha kohtule kaebust väärteokaristuse tühistamiseks. Kui see soov on, siis valmistab politsei ise ette kõik kohtule esitatavad materjalid, kuid inimene peab kaebuse allkirjastama. Seda saab teha kas digiallkirjaga või siis paberkandjal ning  vastavalt kokkuleppele tuleb inimene selleks ise politseiasutusesse, viib politsei talle kaebuse ise kohale või saadab posti teel.

«Kohtule esitatavas avalduses palume kaebetähtaja ennistamist ja väärteootsuse tühistamist osas, mis oli määratud kiiruse ületamise eest,» selgitas pressiesindaja.

 «Materjalid edastab kohtusse politsei. Inimesele positiivse kohtuotsuse korral tuleb esitada taotlus ja pangakonto andmed trahviraha tagastamiseks. Selle avalduse valmistab samuti ette politsei ja inimesel tuleb see vaid allkirjastada. Kui trahvile lisandusid ka täituritasud, siis tagastatakse ka need,» lisas Helin Vaher.

Taatlemata kiirusmõõtjaga trahvitute seas on erinevaid kiiruseületamisi. Ühel juhtumil oli kiiruseületamine vähemalt 60 km/h. 17 korral oli kiirust ületatud 40-60 km/h.

178 trahviotsusest on varem juba kohtus vaidlustatud viis, kuid mitte seoses mõõteseadmega.

Seda, kui palju raha PPA-l trahvide tühistamiseks kulub, ei oska amet öelda enne, kui on täpne ülevaade inimestest, kes trahvi tühistamist soovivad.

Väljamõistetud trahvid tagastatakse inimestele riigieelarvesse läinud trahviraha arvelt. Kui trahvi väljanõudmiseks on tööd teinud ka kohtutäiturid, siis need tasud hüvitatakse PPA eelarvest, kus on kohtutäituri tasudega seotud eraldi eelarverida ekslikult sundtäitmisele saadetud nõuete hüvitamiseks.

Tagasi üles