Veeteetasude tõus ärritab laevnikke

Seni on Eestil olnud vaid üks jäälõhkuja, 50 aastat vana Tarmo. Oktoobris kuulutas Tallinna Sadam välja hanke uue jäälõhkuja ostmiseks. Foto: Toomas Huik

Eile kukkus riigikogus tähtaeg, milleni oodati ettepanekuid veeteedetasusid muutva seaduseelnõu parandamiseks. Lihtsamalt öeldes käib vaidlus raha üle, mida laevafirmad peavad Eesti riigile maksma siis, kui nende laevad käivad Eesti sadamais. Sisuliselt käib jutt kuludest jäälõhkumisele ja jäälõhkujatele, kõik muu, nagu majakad ja navigatsioon, on selle kõrval tühine. Kokku on eelarvesse planeeritud 20 miljonit eurot veeteedetasusid. Ja siit algavadki probleemid.

Esimene probleem. Raha on riigieelarvesse juba  sisse kirjutatud. Laevnikud lugesid aga hinnatõusust alles lehest. Majandusministeeriumi teatel on tõus keskmiselt kahekordne, osal laevadel aga nelja- kuni kaheksakordne.

Teine probleem. Tasusid pole aastaid tõstetud; nagu mõni teinegi kord on riik venitanud ja venitanud, kuni lõpuks tehakse hinnatõus kiiresti ja ühekorraga.