Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser ütles, et ei ole küll optimistlik tänaste võimulolijate võime suhtes oma mõttemaailma muuta, küll aga usub ta, et täna avaldatud «Harta12» suudab poliitikas midagi muuta.
Mikser: ühel hetkel peavad võimulolijad rahva nõudmistele alluma
«Mõistan allakirjutanute muret. Eelmisel nädalal ütlesid sotsiaaldemokraadid oma juhatuse avalduses, et Eesti on sattunud ühte sügavamasse iseseisvumise taastamise järgsesse kriisi. Sisuliselt väljendasime sama seisukohta, nagu hartale allakirjutanud. Erakondliku poliitika madalseis seisneb eelkõige selles, et toimuvate kriiside, skandaalide ja kuritarvituste eest ei võta keegi poliitilist vastutust – olgu siis tegemist politseid, integratsiooni sihtasutust, EASi või Estonian Airi puudutavate juhtumitega,» märkis Mikser.
Sotsid on arutanud ka vajadust Eesti poliitilist süsteemi tuulutada, olemasolevaid erakondi sisemiselt puhastada ja uutele tulijatele sisenemist lihtsamaks muuta. «Usun, et 20 aastat tagasi, kui Eesti poliitiline maastik oli habras, killustunud ja ebastabiilne, oli selle seadusandlike regulatsioonidega konsolideerimine (erakonnaliikmete alampiiri suurendamine jms) omal kohal. Täna on see poliitika pöördunud iseenda vastu ja toodab positiivse stabiilsuse asemel suletust ja stagnatsiooni.»
«Samas on ühiskond küpsem ja poliitilise süsteemi suurem avamine ei tooks minu hinnangul kaasa omaaegse killustatuse ja ebastabiilsuse taasteket. Nii et avatust ja kaasamist ei tohi karta,» leidis Mikser.
Mikser leiab, et Eesti kodanikuühiskond ei ole nõrk, probleem on hoopis selles, et puudub institutsionaliseerutud side poliitiliste otsuste langetamise ja vabakonna vahel. «Kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine seadusandlusesse ja poliitiliste otsuste langetamisse sõltub valitud poliitikute heatahtlikkusest (mida tihti napib) ja suvast. Usun, et on aeg seadusesse (muuhulgas riigikogu töö- ja kodukorra seadusesse) sisse kirjutada selged regulatsioonid, mis kohustaksid vabakonda kaasama.»
Mikser uskus, et täna avaldatud harta suudab poliitikas midagi muuta. «Vaatan hartat ühe lülina pikas protsessis, mis üha jõulisemalt väljendab inimeste vastumeelsust ülbe ja suletud poliitika suhtes. See peab muutusteni viima. Isegi [endine Egiptuse president Hosni - toim] Mubarak pidi ühel hetkel rahva nõudmistele alluma. Ma ei ole optimistlik tänaste võimulolijate võime suhtes oma mõttemaailma muuta, küll aga olen veendunud, et positiivne alternatiiv on olemas.»