Kulutused sõdurite rehabilitatsioonile kahekordistuvad

Kaitseministeeriumis tutvustasid kaitseminister Urmas Reinsalu, Kaitseväe juhataja, Brigaadikindral Riho Terras, Kaiseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Hellar Lill ja Kaitseväe Peastaabi tugiteenistuste osak. juhataja Toomas Kasemaa vastset veteranidepoliitikat. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kaitseministeerium plaanib lähinädalatel esitada valitsusele kinnitamiseks kaitseväe ja kaitseliidu veterane puudutava eelnõu, uute meetmetega kasvavad kulutused sõdurite rehabilitatsioonile kokku ligi 2,4 miljoni euroni.

Eestis on seni puudunud terviklik lähenemine kaitseväe ja kaitseliidu veteranide kui ühiskonna sihtgrupi osas. Ministeeriumi koostatud veteranipoliitikas käsitletakse veteranidena Eesti Kaitseväe ja kaitseliidu liikmeid, kes on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel pärast Eesti taasiseseisvumist. Neile lisanduvad ka teenistusülesannete täitmisel vigastada saanud kaitseväelased ja kaitseliidu tegevliikmed. Poliitika tegeleb veteranidega nii kaitseväeteenistuses jätkamise kui ka lahkumise korral.

Veteranipoliitikaga kaotatakse seni kehtinud ajalise piirangu veteranide täiendus- ja ümberõppele ning laiendab õppe võimalusi, et teenistusest lahkunud kaitseväelased saaksid sujuvamalt naasta tsiviilellu ja tööjõuturule. Arendatakse välja karjäärinõustamise süsteem, samuti asub kaitsevägi toetama veterane tööturuteenustega, seal hulgas ettevõtlustoetus,-õppe ja –nõustamisega teenistusest lahkunud soovivatele veteranidele. Luuakse kaitseväe toetusteenuste keskus veteranide toetussüsteemi juhtimiseks, keskus ühendab endas sotsiaalteenistuse, psühholoogiateenistuse ja kaplaniteenistuse.

Poliitika näeb ette, et veteranide eluasemelaenu hakatakse käendama, missioonil viibitud aeg arvestatakse tegevteenistusstaaži hulka kahekordses ulatuses ja võimaldatakse missioonijärgset taastus- ja lõõgastusperioodi koos perega tervisekeskustes.

Veteranide ühiskondliku toetamise soodustamiseks hakatakse tähistama 23. aprillil veteranipäeva ja Eestisse tuuakse Afganistani Camp Bastioni sõjaväebaasi püstitatud mälestusmärk langenud Eesti kaitseväelaste mälestuse jäädvustamiseks.

Koostöös sotsiaalministeeriumi ja Ameerika Ühendriikidega rajatakse Ida-Tallinna keskhaigla juurde sõjaväelaste ning tsiviilisikute taastusravi- ja proteesikeskus. Keskuse rajamiseks kulub 790 000 eurot.

Samuti plaanib kaitsevägi juurde koolitada vigastatute toetusisikuid. Vigastatud kaitseväelase elamispind kohandatakse vastavalt erivajadustele, vajadusel tagatakse vigastatu hooldamine hoolekandeasutuses. Suurendatakse töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni ning

ühekordset hüvitust hakatakse maksma ühes osas.

Veteranipoliitika rakendamine on plaanitud aastatel 2013 kuni 2017. Mitmete meetmete ellurakendamine eeldab kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muudatusi. Vajalikud seadusemuudatused on plaanis riigikogule esitada tuleva aasta jooksul.

Alates aastast 1995 on Eestist käinud välismissioonidel 2300 inimest. Missioonidel on viga saanud 130, neist 34 on raskelt vigastatud.