Läti lennuõnnetuse võis põhjustada ühe lennukimootori väljalülitamine

Lennukirusud Riia lähistel Foto: LETA.LV

Läti tsiviillennunduse agentuuri direktori Maris Gorodcovsi sõnul võis kahe inimese hukkumisega lõppenud lennuõnnetus juhtuda piloodieksami harjutuse käigus, mille ajal lülitas piloot ühe mootori välja.

Gorodcovs ütles kolmapäeval Läti Raadiole, et piloodieksami käigus on üks standartne harjutus selline, et piloot lülitab ühe lennukimootori õhus välja. «Esialgsele infole ja pealtnägijate ütlustele tuginedes võib öelda, et tõenäoliselt juhtus õnnetus hetkel, kui üks lennukimootori oli harjutuse käigus välja lülitatud,» ütles Gorodcovs.

Ta kinnitas, et Läti tsiviillennunduse agentuur kavatseb lennuõnnetust väga põhjalikult uurida. «Me ei saa ära oodata ametlikke uurimistulemusi, mis saavad kättesaadavaks ilmselt pika aja pärast. Praeguses uurimisfaasis on oluline kas välistada või leida kinnitust hüpoteesidele, et otsustada, kas lubada edaspidi taoliste lennuharjutuste tegemist Läti õhuruumis,» lausus Gorodcovs.

Ta märkis, et allakukkunud neljakohaline Tecnam-tüüpi väikelennuk oli praktiliselt uus ja see võeti Läti lennundusregistris arvele tänavu märtsis. Gorodcovsi sõnul ei saanud pilootide lennukogemus selle konkreetse lennukiga olla väga suur, kuid tema kinnitusel oli eestlasest lennuinstruktor väga suurte kogemustega professionaal.

Sellel nädalal pidanuks sama allakukkunud lennuk suunduma Tartusse, kus kohalikul lennunduskoolil oli kavas seda kasutada viie piloodi väljaõppeks.

«Eestlased iseloomustasid teda kui ühte parimat ja professionaalsemat pilooti. Ta töötas viimati Tartus lennunduskoolis, mis rentis sama allkukkunud lennukit Läti lennunduskoolilt pilootide väljaõppeks. Sellel nädalal pidanuks sama allakukkunud lennuk suunduma Tartusse, kus kohalikul lennunduskoolil oli kavas seda kasutada viie piloodi väljaõppeks,» märkis Läti tsiviillennunduse agentuuri juht.

Kukkumise kummastavad asjaolud

Läti tsiviillennunduse agentuuri andmetel on allakukkunud neljakohalisi Tecnam-tüüpi väikelennukeid valmistatud kokku sadakond ning õnnetusi on varem juhtunud kolme sellise lennukiga.

Gorodcovsi sõnul pani lennunduseksperte eriti imestama see, et lennuk kukkus nina ees vastu maad. «Seda tüüpi lennukid on väga stabiilsed ja isegi kui mõlemad mootorid välja lülitada, peaks lennumasin õhus hästi edasi planeerima. Instruktorid, kes on selle lennukiga lennanud, on selle stabiilsuse kohta öelnud vaid kiidusõnu,» lausus Gorodcovs.

Aastakümneid erinevatel ametikohtadel Eesti lennundusega seotud olnud Tõnu Aderi kinnitusel oli teisipäeval Lätis lennuõnnetuses hukkunud eestlasest piloot Maido Veebel väga staažikas lendur.

«Veebel alustas lennunduses juba nõukogude ajal ning tema lennundusalases pädevuses pole põhjust kahelda. Ta on olnud ka minu instruktor. Samas on kõrvalseisjana raske arvata, miks traagiline õnnetus juhtus,» ütles lennuõnnetuste uurijana nime teinud, kuid praegu riigitöö jätnud Ader BNS-ile.

1964. aastal sündinud Maido Veebel töötas veel mullu Estonian Airi lennundusdirektorina, kuid lahkus siis poolte kokkuleppel.

Veebel ja temaga koos lennukis olnud Venemaa kodanikust lennuõpilane hukkusid Lätis Riia lähedal lennuõnnetuses teisipäeva pärastlõunal.

Lennuk kukkus sohu

Läti päästeameti pressiesindaja Viktorija Sembele ütles BNS-ile, et häirekeskus sai kell 15.23 teate lennukivraki avastamisest soiselt alalt Bukultis Garkalne piirkonnas. Sündmuskohale jõudes leidsid päästetöötajad neljakohalise Tecnam-tüüpi väikelennuki, mille esiosas oli kaks hukkunut.

Läti tsiviillennunduse agentuuri direktor Maris Gorodcovs ütles BNS-ile, et lennuk kukkus alla piloodieksami käigus. Ta märkis, et lennuki piloot oli väga suurte kogemustega lendur Eestist ja eksamit andnud õpilane Venemaa kodanik. Hukkunud Venemaa kodanik on sündinud 1982. aastal ning ta on pärit Moskvast.

Gorodcovsi sõnul on praegu ebaselge, miks lennuk alla kukkus. Ta märkis, et allakukkunud lennuk on peaaegu uus ja ilmaolud olid lendamiseks ideaalilähedased. Lennuk kukkus alla järsu nurga all ning lennuki esiosa põrkas vastu maad. Gorodcovsi sõnul võib sündmuskoha esmasel vaatlusel järeldada, et lennuk ei olnud üritanud hädamaandumist. Eksperdid uurivad, kas lennuki mootorid olid õnnetuse hetkel töökorras.

Sama lennukiga sooritas teisipäeva hommikul edukalt piloodieksami üks teine lennundusõpilane ning siis ei olnud mingeid märke lennuki võimalikust rikkest.

Eestlased valmis aitama

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna peaspetsialist Jens Haug ütles BNS-ile, et Läti lennuõnnetuse uurijatel on tõenäoliselt tarvis lennuki allakukkumise põhjuste kohta infot ka Eestist ning seda infot on eestlased valmis oma Läti kolleegidele kindlasti andma.

Läti transpordiõnnetuste uurimisbüroo juht Ivars Gaveika ütles BNS-ile, et õnnetuse põhjuste kohta on praegu veel vara midagi öelda. Transpordiõnnetuste uurimisbüroo algatas teisipäeva õhtul uurimismenetluse, mille käigus eksperdid uurivad lennuki vrakki, selle mootoreid ja lennutingimusi õnnetuse ajal. Gaveika sõnul võib õnnetuse põhjuste väljaselgitamine võtta aega mitu kuud.

Lätis on tänavu alates 4. maist juhtunud üheksa lennuõnnetust.