Iraan soovitas Eestil keelata piinamine, Norra lubada homoabielud

ÜRO Inimõiguste Nõukogu. Illustratsioon: Pm

Kolmeks aastaks ÜRO inimõiguste nõukogu (UNHRC) täisliikmeks saav Eesti on juba ühe korra läbinud selle organi järelevalve kadalipu.

Inimõiguste nõukogu on ÜROs julgeolekunõukogu järel tähtsuselt teine kogu, mille ülesanne on edendada ja kaitsta inimõigusi maailmas. Lisaks raportitele kõigi ÜRO liikmesmaade inimõiguste olukorrast arutab nõukogu üksikjuhtumeid ja moodustab ekspertidest koosnevaid uurimiskomisjone, nagu on tehtud nt Süüria puhul.

ÜRO inimõiguste nõukogu töö raames koostatakse regulaarselt kõigi 194 liikmesriigi kohta inimõigusraportid. Ametliku termini järgi toimub selleks «universaalne perioodiline ülevaatus».

Eesti kohta viidi see protsess läbi 2011. aastal ning me nõustusime selle käigus hulga ettepanekutega, mida tehti ka üpris kaugete ja eksootiliste riikide poolt.

Eesti kiitis heaks 88 soovitust, ning ütles et kaheksa neist on juba ellu viidud ja üks täitmisel. 16 soovituse osas lubas Eesti seisukoha anda hiljem ning 20 soovitust lükkas tagasi.

Tagasilükatute seas oli mitu soovitust Vene Föderatsioonilt: sh anda kodakondsus kõigile neile, kes elavad alaliselt Eesti territooriumil ja kes soovivad kodanikuks saada; luua rahvusvähemuste ombudsmani institutsioon, tagada tiheda asustusega piirkondades elavate rahvusvähemuste õigus saada riigi- ja munitsipaalsektori teenuseid oma emakeeles.

Eesti lükkas aga tagasi ka näiteks Norra, Hollandi ja UK ettepanekud tunnustada samasooliste abielu või tunnustada õiguslikult nende suhteid.

Eesti poolt heakskiidetud soovituste seast leiab samas näiteks ka Iraani Islamivabariigi oma: «Muuta karistusseadustikku, et tagada selle täielik vastavus rahvusvahelistele piinamist keelustavatele normidele» ja Hispaania jt soovituse tagada piisavad ressursid tööks soolise võrdõiguslikkuse volinikule.

Eesti nõustus ka Maroko soovitusega «tugevdada meetmeid, võitlemaks seksistlike stereotüüpidega» ja Venemaa soovitusega kriminaliseerida rassivaenu õhutamine.

Samuti soovitas Vene Föderatsioon Eestil «võtta erimeetmeid, et kaotada rahvuslik diskrimineerimine tööturul ja haridussektoris.»

Sellele Eesti vastas, et on asjaga päri, kuid meie hinnangul on see juba ellu viidud.