/nginx/o/2012/11/12/1429194t1h79d2.jpg)
Pärnu maantee äärde jäävas endises kesklinna politseimajas käib ühel korrusel remont, sest reaalkoolil on plaan kolida järgmise aasta 7. jaanuariks osa algklasse sinna hoonesse ning kaotada kahes vahetuses õppimine.
Reaalkool tahab jaanuaris osa algklasse endisesse politseimajja kolida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Reaalkooli Hoolekande Seltsi juhatuse liige ning kooli endine hoolekogu esimees Alar Tamkivi ütles Postimehele, et kooli tugifirmal OÜ RK Teenindus avanes hea võimalus sõlmida endise politseimaja omanikuga, ühe Austria taustaga kinnisvarafirmaga üürileping. Praegu käib hoone ühel korrusel remont, sest 7. jaanuarist tahetakse seal anda mõned ruumid algklasside kasutusse.
«Endise politseimaja kasutamise võimalus tekkis suhteliselt ootamatult,» ütles Tamkivi. «Nägime, et see lahendaks reaalkooli ruumipuuduse - kogu kooli saaks viia ühte vahetusse ja oleks võimalik ka pikapäevarühmad käima panna ning käsitööklassidelegi leiduks koht.»
Ta lisas, et praegu on reaalkoolis 600 poisi jaoks vaid kaks dušši, mistõttu tekivad pärast kehalise kasvatuse tunde seal pidevalt ummikud. Politseimajas on aga olemas korralikud duši- ja riietusruumid, kus tuleks vaid seinad puhtaks pesta. Seega laheneks veel üks oluline probleem. Kokku oleks võimalik politseimajja mahutada kuni 18 klassi.
Tamkivi mainis, et hoolekande seltsi teisel tugifirmal RK Haridussõbrad on politseimaja praeguse omanikuga sõlmitud optsioonileping, et teatud tingimustel oleks võimalik hoone ära osta.
«Kui me tahame rääkida tõsisest hariduskvartalist, siis tuleb igal juhul endine politseimaja ära osta, sest üüripinnal kooli pidada ei saa,» kinnitas Tamkivi.
Ta lisas, et kuidas maja edaspidi kasutama hakatakse, ei ole veel täpselt teada. Kõik sõltub põhikooli ja gümnaasiumi seadusest, mida ei ole veel vastu võetud. Samuti tuleb arvestada Tallinna hariduskorralduse uue strateegiaga, mis samuti ei ole lõplikult paigas.
«Tänu maja üürimisele saame teha erinevaid valikuid vastavalt sellele, mida ütleb riik ning milliseks kujuneb Tallinna haridusstrateegia,» kinnitas Tamkivi. Eesmärk on tagada kooli gümnaasiumiosas võimalikult hea reaalharidus ning põhikool võiks olla selleks omamoodi kasvulava.
Endise politseimaja võimalikku ostu rahastamist ei ole hoolekande selts veel otseselt arutanud. Võibolla tuleks kaasata investoreid, kuid mingeid riskikapitalistide teenuseid kasutada ei taheta. Kõne alla võiks tulla ka linna poolt mitmes koolis kasutatud erakapitali kaasamine.
Reaalkooli direktori Gunnar Polma sõnul on kool oma soove Tallinna haridusametile selgitanud. Samuti kohtusid koolijuhid 1.- 4. klassi lapsevanematega, kellest praktiliselt kõik toetasid hoolekogu ja kooli juhtkonna ettepanekut. Praegu käivad 2. ja 4. klassi lapsed teises vahetuses.
«Olen kursis sellega, et kõik tööd uute ruumide võimalikuks kasutusse võtmiseks kulgevad plaanipäraselt ning 7. jaanuariks võiks reaalkool saada endale värskelt remonditud ruumid Pärnu maantee hoones,» selgitas Polma. «Loomulikult sõltub nende ruumide kasutamine ja ühte vahetusse üleminek linna otsusest. Oleme optimistlikud, et kõik laabub.»
Ta lisas, et pikemaajalised muudatused reaalkoolis on seotud Tallinna haridusvõrgu korrastamise uute strateegiate ning põhikooli ja gümnaasiumi seaduse muutustega. Polma sõnul on kõige olulisem see, et Tallinna südamest ei kaoks tugeva reaalsuunitlusega põhiharidus.
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütles, et reaalkoolilt on tõesti laekunud taotlus osa algklasside endisesse politseimajja majutamiseks. Amet valmistab ette vastavad materjalid linnavalitsuse istungile esitamiseks.