Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Juhtkiri: väike vidin vähendab ohte

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
«Oi, issi, sa oled nüüd nagu kuusepuu!» hüüatas kolmeaastane Lisanna, kui asusime helkureid autotulede valgel katsetama.
«Oi, issi, sa oled nüüd nagu kuusepuu!» hüüatas kolmeaastane Lisanna, kui asusime helkureid autotulede valgel katsetama. Foto: Elmo Riig / Sakala

Pime usk ei ole hea ei inimsuhetes ega poliitikas, ammugi mitte liikluses. Ja seda eriti pimedal ajal. Praegu ongi käes Eesti kliimas pimedaim aeg ja ilmateadete järgi pole leevendavat lumevalgust niipea loota, küll aga tuleb vihma ja lörtsi, mis nõuab nii kõndijailt kui ka sõitjailt topelt tähelepanu.

Tähistatud ülekäigurajad ehk sebrad ning helkurid on mõeldud jalakäijat liikluses turvama, aga mitte ainult neid, sest jalakäijale otsasõit on trauma enamasti ka autojuhile, keda selline õnnetus tabab. Tartu politsei andmeil juhtus mullu linna ülekäiguradadel 23, tänavu üheksa kuuga 14 õnnetust jalakäijatega.

Võib vist öelda, et õnnetusse viis osalt ka liigne usk sebra kaitsevõimesse, veendumus, et «ega nad siin tohi mulle otsa sõita», ehk olukorda hindamata asuti tänavat ületama. Autojuhte on muidugi mitmesuguseid: kes vähendab ülesõidurajale lähenedes igaks juhuks kiirust, kes mitte. Kes arvestab ülekäigul ootajat, kes mitte.

Tagasi üles