Leo Luks: kaks mõistlikku argumenti laste hääleõiguse vastu

Foto: Corbis/Scanpix

Eesti Maaülikooli filosoofiadotsent Leo Luks kirjutab, et enne laste hääle delegeerimise õigustamist tuleks filosoofilises plaanis õigustada üldisemalt häälte ülekandmise kokkusobivust demokraatia ideega.

Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho esitas Postimehes ilmunud artiklis «Miks kolmveerandrahvavõim» üleskutse mõtelda laste valimisõigusest laiemalt kui poliitiliste huvirühmade kempluse raames. Kiho üritas oma artiklis õigustada lastele valimisõiguse andmist demokraatia loomusest lähtudes ning jõudis tugevale järeldusele, et selle vastu ei saa olla ühtegi mõistlikku argumenti.

Üleskutset mõtlemisele saab üksnes toetada, kuid Kiho artikli kategoorilist stiili mitte. Kui selle artikli kirjutanuks mõni tegevpoliitik, oleksin selle peagi unustanud, kuid kiirustatud järelduste esitamine meie teadusajakirjanduse lipulaeva auväärse peatoimetaja poolt jäi mind painama. Kuna ükski poliitikafilosoof ega politoloog pole seni Kiho artiklile reageerinud, otsustasin ise sule haarata.