Hädad ja ootamatused käivad ikka mööda inimesi, mistõttu pühapäevaõhtused väljahääletamisega otsesaated panevad teletegijad alatasa lahendama kriitilisi olukordi.
Närvide mäng pühapäevastes otsesaadetes
Polnud kahtlust, et töökoormus ja esinemispinge olid kasvanud poliitik Evelyn Sepal üle pea. Lisaks suur kaalukaotus, tervelt tosin kilo, ja kehaline kurnatus.
Probleeme ja muresid kogunes viimaks liiga palju. Nii istuski Sepp tantsusaate viienda vooru eel viimased tunnid enne otse-eetrit kiirabiautos tilgutite all. Olukord oli närviline: kas tervis lubab lavale astuda või mitte?
Arstid soovitasid tal saatest loobuda ja haiglasse minna. «Kui sul ikka pilti ees ei ole ja sa püsti ei seisa,» meenutab Sepp neli hooaega tagasi juhtunut, «siis on väga raske särada ja tantsida.»
Pühapäevaõhtused väljahääletamisega otsesaated paistavad ekraanilt glamuursed, ent tegelikkuses murravad teinekord maha ka kõige sitkemad osalejad – ja panevad sedasi saatetegijate närvid proovile.
Samal hooajal Sepaga lõi rattasõidu kahekordsel olümpiavõitjal Erika Salumäel välja vana seljatrauma, mis sundis koguni treeninguid katkestama ja arste süstlaga sekkuma. Lõpuks tuli tal minna seljalõikusele.
Sepa-Salumäe tollane konkurent kulturist Argo Ader trotsis 38-kraadist palavikku, mis ajas enne lavale astumist koguni oksendama ning nõudis arsti pidevat järelevalvet. Kaks süsti aitasid tal jalule jääda. Ka Sepp otsustas edasi heidelda. «Ma ei ole inimene, kes kergelt alla annab,» põhjendab ta. «Teiseks, see on meeskonnatöö ja ma ei tahtnud oma partnerit ega saatetiimi alt vedada.»
Tänavuse sügiseni polnud Eestis veel kordagi juhtunud, et sportlik-loomingulisest väljalangemissaatest keegi muul moel kui hääletamise tagajärjel välja pudeneks. Kuni see juhtus saates «Tähed jääl» üle-eelmisel pühapäeval muusik Emil Rutikuga.
Tal tekkis stuudios õhupuudus ning kiirabi sõidutas ta haiglasse. Uuringud näitasid, et mehel pole mõistlik jätkata. Nädal hiljem sattus küsimärgi alla tantsija Mairold Millerti edasine osalus: ta vigastas trennis tõsiselt hüppeliigest ja sääremarja.
«Meil on kõige riskantsem saade,» tõdeb «Tantsud jääl» tootjafirma ProLab produtsent Magnus Müürsepp.
Verine otsaesine
Aga Müürsepa meeskond on riskidega arvestanud. Seetõttu saabuvad juba proovide ajaks kohale nii kiirabi kui ka füsioterapeut. Samuti on korraldajail varuks mitu stsenaariumi, mis lähevad käiku niipea, kui saate käigus juhtub midagi ootamatut.
Stsenaariumide täpne sisu, nagu sellistel puhkudel tavaks, ei ole laialt levitamiseks, kuid olenevalt tekkinud probleemi tõsidusest võib valusale kukkumisele järgneda näiteks kava katkestus, sõnajärje üleminek saatejuhile või reklaamipaus.
Viimane sõna, kas osaleja saab valusa ebaõnne järel jätkata või mitte, jääb Müürsepa kinnitusel arstidele. See tähendab, et lõplik lahendus ootamatule olukorrale tuleb leida töö käigus, kuid kindel on Müürsepa sõnul üks: «Me oleme kõik stsenaariumid läbi mänginud, nii et saade peab olema jätkusuutlik, ükskõik mis jääl juhtub.» Selle väite tõestuseks on Rutiku asendamine laulja Rolf Roosaluga.
Niisugused lahendused on tegelikult standardsed. Inglismaal, kus «Dancing on Ice» on ekraanil jooksnud juba seitse aastat, pole ükski hooaeg möödunud ilma, et keegi poleks vajanud asendamist. Mullu tõmbas seal üks osaleja oma partneril uisuteraga koguni otsaesise lõhki. Kulus paar nädalat, kuni too uuesti jääle sai tulla.
Jäätantsusaate «eelkäija», saate «Tantsud tähtedega» produtsent Raivo Suviste on pidanud hakkama saama ilma eriolukordade stsenaariumideta. Kõige lihtsamini, mäletab ta, on tal läinud asjade klaarimine kahe osalejaga, kes avaldasid ühtäkki soovi saatest lihtsalt loobuda.
«Loe, palun, läbi, millele me oleme alla kirjutanud,» oli ta lepingule viidates neile öelnud. Seal on sellisteks puhkudeks Suviste sõnul kirjas kopsakas trahvinõue. Kui kopsakas, see on ärisaladus.
Murepilved õhus
Eelmisel hooajal tekkis kriitiline situatsioon endise iluuisutaja Anna Levandiga. Tema partner Mairold Millert, kandes Levandit kätel, libastus naise kleidisabale astudes. Nad prantsatasid põrandale. Levandi lõi pea nii tugevasti ära, et vajas abi kiirabilt. Suviste mäletab, et pärast oli Levandi tükk aega näost valge. «Mõnele oleks see olnud suur trauma, aga Anna oli vapper,» lisab ta.
Mis saanuks siis, kui arstid keelanuks Levandil jätkata, sellele küsimusele, tunnistab Suviste, jääb ta vastuse võlgu. «Igasugused olukorrad võivad tekkida väga erinevalt,» nendib ta. «Sa ei saa neid kõiki läbi mängida. Kui vastav olukord on käes, eks siis tuleb vaagida ja võtta vastu otsus.»
Küllap vähim muret osalejate pärast on väljahääletamissaadetes olnud «Eesti otsib superstaari» saate produtsendil Kaupo Karelsonil. Peamine oht on laulja hääle kadumine, nagu juhtus kolmanda hooaja finaalsaate eel angiini tõttu Birgit Varjuniga või eelviimase saate eel Elina Borniga. Aga: «Võistluse asi – inimesed võtavad end kokku!» lausub Karelson.
Kuidas dramaatiliseks kiskuvaid olukordi lahendada, selleks puudub imeretsept, vaid tuleb läheneda loominguliselt, tunnistab ta.
Huvitav, kui hädad käivad ikka ja üksnes mööda inimesi, kas siis otsesaate produtsendi töö paneb alalõpmata muretsema? «Kogu aeg muretsen!» vastab Karelson. «See, et seni ei ole midagi hullu juhtunud, ei tähenda, et järgmises saates midagi juhtuda ei või.»
Just! Rutiku on selle kohta elav näide.