MISA võib poliitfilmide raha tagasi küsida

Europarlamendi liige Kristiina Ojuland Viru Keemia Grupi hoonete juures ja pärast seda ka põlevkivikaevanduses. Foto: Repro

MISA peab võimalikuks, et Reformierakonna poliitikutest tehtud filmide eest nõutakse tootjale makstud toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui pärast projekti lõppemist jõutakse arusaamisele, et filmid pole need, mida lubati taotluses. 

Persoonifilmid reformierakondlastest Kristiina Ojulandist, Mati Raidmast, Keit Pentus-Rosimannusest, Andrei Korobeinikust, samuti Tiina Lokist, Janika Möldrist ja Margus Timmost tootis Inforing AS konkursi «Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine» raames saadud raha eest.

Seda, kas valminud filmid ka tegelikult taotluses lubatud ideed kannavad, hindab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) alles uue aasta algul.  «Meie jaoks on praegune asjade seis loomulikult ebasümpaatne ja meil ei olnud infot, et intervjueeritakse neid konkreetseid inimesi. Saime ka ise teada, keda intervjueeriti, pärast arupärimist eile hommikul. Lõpliku hinnangu saame projektile anda ikkagi vaid siis, kui on laekunud lõpparuanne,» ütles kommunikatsioonijuht Meelika Hirmo.

Projekt lõpeb tänavu 31. detsembril ning 27. jaanuar on aruande esitamise tähtaeg.

Inforingi projektitaotlus nimega «Telesaadete sari «Tuntud ja tundmatu Eestimaa» lubas teha sarja, kus venekeelsele auditooriumile tutvustatakse traditsiooniliste käsitööde ja iseloomulike toodete valmistamise ajalugu Eestis. Filmi juhtivaks suunaks peaks selle järgi olema tutvumine Eesti tuntud ühiskonnategelasega, teine ülesanne aga tutvumine traditsioonilise käsitööga, Eestimaa kohtadega, pühadega.

Oma taotluses kirjutab Inforing: «Selliste traditsiooniliste käsitööde ja toodetega pakume filmida saateid (kokku 18 filmi, iga film 28 minutit): piparkook, verivorst, õlu (koduõlu Saaremaalt nt), Eesti Juust (Vändra või Põltsamaa), koduleib, mesi jm (propolis jne), Põltsamaa marjaveinid, Põltsamaa keedised, džemmid,  Таllinna kilud, Narva silmud, suitsuräim, Peipsi rääbised ja muu kala, martsipan jm keskaegsed magustoidud, tünnimeistrid (nt Avinurmest), tooted kadakast (nt. Saaremaa või Hiiumaa), villatooted, kivimeistrid, raudsepad, kudumine (nt Kihnu, Ruhnu, Muhu, Võrumaa, Seto) suitsuliha, rahvamuusikariistad (nt kannel), traditsioonilised lodjad (nt Emajõe Lodjaselts), puutöötlemine.  Värska mineraalvesi, Eesti liköörid (Vana Tallinn või Kännu Kukk) Peipsi kurgid, sibulad. Nahatöötlemine, Eesti keraamika.»

«Kõikides variantides võrdleme, kuidas seda tehti varem ja kuidas tehakse praegu. Vaataja peab tunnetama, kuivõrd hoolsalt ja armastusega tegelevad inimesed toote tootmisega, ilusast ja tööalasest küljest näha kogu protsessi. Püüame kutsuda temas esile kõikides protsessides osalemise tunnet, tõelise traditsioonilise eesti töö ja meisterlikkuse mõistmist,» seisis taotluses, mille MISA hindamiskomisjon heaks kiitis.

Kogu raha pole veel välja makstud

Hirmo kinnitab, et kogu taotletud raha – 77 000 eurot pole Inforing AS veel kätte saanud. «Alles siis, kui on lõpparuanne esitatud, makstakse kogu summa välja,» ütles Hirmo.  

Ta selgitas, et reeglite kohaselt makstakse projektiraha välja kolmes osas – pärast konkursi edukat läbimist ettemakse, mis oli selle projekti puhul 38 644, 57 eurot. Teine makse tehakse pärast vahearuande esitamist.  «See laekus meile aprilli lõpus, sellega oli kõik korras. Valminud oli kaks filmi ja üks oli monteerimisel, mingit ohtu näha ei olnud ega ka alust maksest keeldumiseks,» rääkis Hirmo. Teise osana sai Inforing 23 186,75 eurot ehk praeguseks on nad kokku saanud filmide tegemiseks 61 831,32 eurot. Lõppmakseks on jäänud umbes 15 500 eurot.

«Praktika on meil selline, et kui on probleeme, siis sihtasutusel on võimalik seda summat mitte maksta, samuti on täiendavalt võimalik raha tagasi nõuda, kui on rikkumisi või sisulisi probleeme, mis ei vasta konkursi juhendile, lepingule või taotluses esitatud lubadustele-tegevustele,» ütles kommunikatsioonijuht.

«Ka meile on reeglid omakorda ette kirjutatud Euroopa Komisjonist, teatud määral ka suunised kultuuriministeeriumist ning meie ilma oma protseduurideta kelleltki midagi tagasi nõuda ei saa, see oleks võimu kuritarvitamine,» selgitas Hirmo, miks oodatakse enne ära ikka taotleja selgitused.

Ta kinnitas, et raha tagasiküsimist on varem tulnud ette küll ja korduvalt. «On olnud sedagi, et oleme kogu raha tagasi küsinud. Aga seda me ei tee selle põhjal, et meile ei meeldi mingi tulemus. Näiteks on palgaarvestused valesti tehtud, on lubatud mingeid tegevusi, mida pole tehtud. Või  on tehtud tegevusi, mis pole abikõlbulikud ja mida projektitaotluses pole sees ning mida pole kokku lepitud MISAga. Sellisel juhul tuleb raha nende asjade eest tagasi maksta,» rääkis Hirmo.

Ta tõi näite, et tellitud on mingeid uusi materjale või reklaami, mida pole ette nähtud. Samuti on juhtunud, et sihtgrupp jääb lubatust väiksemaks: «Näiteks on eesmärk, et konverentsil osaleb 50 protsenti kolmandate riikide kodanikke, aga tegelikult tuleb 40 protsenti. Siis tuleb see vahe tagasi maksta.»

Hirmo lisas, et projekti lõpparuande menetlemine võtab aega, sest seal võetakse kõik asjad üksipulgi läbi. «Peame tegelema bürokraatiaga, ilma selleta raha tagasi küsima minna pole võimalik,» tõdes ta.