/nginx/o/2011/09/20/759962t1hbf11.jpg)
Opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor leiab, et kiirabitöötajate ja residentide palgatõusuks tuleks raha leida mitte töötutoetuse arvel, vaid võtta see riigieelarves ette nähtud nelja miljoni euro suurusest niinimetatud poliitilisest katuserahast.
Nestor kirjutas oma blogis, et nagu mitmel varasemal korral pakub valitsus ka seekord rahvasaadikutele võimalust teha nelja miljoni euro jagu kulutusi. Tema sõnul on tegu niinimetatud katuserahaga, mida on teiste fraktsioonide kõrval varem kasutanud ka sotsiaaldemokraadid.
«Austamaks tervishoiutöötajate väärikust, töötute vajadust ja valitsuse poolt varem antud lubadusi, teeks õige seekord niipidi, et kõik need neli miljonit valitsuse reservis olevat eurot läheksid kiirabile ja residentidele,» märkis Nestor, kelle sõnul poleks sel juhul vaja tervishoiuleppes antud lubadust täita töötute kulul.
Ta meenutas, et kui kunagise kokkuleppe kohaselt pidi riiklik töötu abiraha tõusma 2010. aastal poole alampalgani, siis koalitsiooniparteid lükkasid leppe jõustumise aastasse 2013. «Sellel nädalal aga selgus, et valitsusliit soovib seda lubadust veelgi kaugemale tulevikku viia, tuues põhjuseks vajaduse leida raha kiirabile ja residentidele streigi käigus kokkulepitu väljamaksmiseks,» ütles ta ja lisas, et kokku on selleks tarvis 3,6 miljonit eurot, mis on katuserahana riigieelarves olemas.
Nestor märkis, et kui 3,6 miljonit suunata kiirabitöötajatele ja residentidele, poleks vaja töötu riikliku abiraha suurust vähendada ning raha jääks ka veel haiglatele, mistõttu poleks tarvis tõsta visiidi- ja voodipäevatasu. «Võitjad on arstid, õed, residendid, kiirabitehnikud, patsiendid, töötud, vabariigi valitsus. Ehk ka riigikogu. Kaotavad küll «katused», aga küllap saavad hakkama,» lisas ta.
Koalitsioonierakonnad algatasid üleeile riigikogus eelnõu, mis muudab töötutoetuse päevamäära alampiiri. Kui järgmisest aastast pidi töötutoetus tõusma 65,4 eurolt poole alampalga ehk 145 euroni kuus, siis eelnõu järgi on see 1. jaanuarist 35 protsenti töötasu alammäärast ehk 101,5 eurot. Valitsusliit põhjendas eelnõu algatamist vajadusega leida raha riigieelarvest finantseeritavate kiirabi- ja tervishoiutöötajate palgatõusuks.