Osula rõhutas, et kogu info busside väljumise ja saabumise kohta hakkab olema elektroonilisel kujul. R-Kioski seinale paigaldatakse suur kolmest osast koosnev tabloo, kus on näha kõikide busside väljumis- ja saabumisajad. Peale selle on mitmes kohas üleval väiksemad ekraanid, kus jookseb operatiivinfo selle kohta, milline buss just saabus ning milline hakkab kohe väljuma.
«Kui vanasti olid piletikassad, infolett ja ooteruum kõik ühes kohas koos ning tekkis paras segadus, siis nüüd on ooteruum täiesti eraldi, et inimesed saaksid seal rahulikult bussi oodata,» selgitas Osula.
Mõned trepiastmed allpool asuvas ruumis hakkab paiknema pakihoid, kus on piisavalt palju kappe. Ruumi tagumises otsas seab end sisse lillepood. Varem oli samas paigas kohvik.
«Arhitektide üks suur palve oli, et WCsse pääseks ka maja seest,» ütles Osula. Seetõttu ehitatigi tualeti sissepääs pakihoiuruumi kaudu. Uudne on see, et edaspidi ei hakka WCs istuma tädi, kes kehakergendamise eest raha kasseerib. Uue süsteemi järgi on sissepääsu juures mündiautomaat, kuhu 30 senti sisse pannes on pääs WCsse vaba. Osula oli küll natuke murelik, et kuna inimest enam kohalpeal pole, võivad mõned kurjamid hakata tualeti sisustust lõhkuma või kaob näiteks seinalt roostevabast terasest kätekuivatusseade. Euroopa bussijaamades pidigi olema selline trend, et pannakse WCdesse jälle raha kasseerivad tädid istuma, sest palju lõhutakse ja varastatakse.
«Arhitektuuriliselt kõige olulisem on see, et jaamahoone Odra tänava poolne külg on täiesti avatud, koosnedes suuresti akendest,» ütles Osula. «See annab palju valgust ja avarust juurde.»
Bussijaama katusele on rajatud väike juurdeehitus, kus hakkavad paiknema kontoriruumid, samuti ventilatsiooni- ja muud tehnilised seadmed.
Bussijaama renoveerimise arhitektuurilise lahenduse koostas büroo KARISMA arhitektid, täpsemalt arhitektid Risto Parve ja Kai Süda.