Kultuuri­lises vaikuses

Varakamber: 200 aastat on möödas päevast, kui Šveitsi maadeuurija Johann Ludwig Burckhardt kõndis läänemaailmale senitundmatusse Petra linna. Foto: Martin Kala

Tänapäeva Jordaania on osa pühast maast, kust lisaks iidsele Petrale leiab piiblilegendidest tuntud paigad, Rooma varemed, ristisõdijate kindlused ning Surnumere ja Punase mere.

Enam kui 800 Petra ehitist, sealhulgas 8000-kohalise amfiteatri, tosina jagu templeid ja märkimisväärse veevarustussüsteemiga tervikliku infra­struktuuri, sh linna veega varustanud trassid, tsisternid ja hoidlad, kaevasid umbes 2500 aastat tagasi roosast kaljust välja nabatealased.

Kaubateede ristumiskohas asunud linn õitses kuni roomlaste saabumiseni, kuid just siis otsustasid linna loojad lahkuda ning majesteetlik kivimetropol langes unustusse. Nabatealased ise on tänase päevani jäänud suhteliselt salapärasteks ja nende kohta ei ole palju teada. Ei teata ka seda, miks linn maha jäeti.

200 aastat tagasi kõndis toona läänemaailmale tundmatusse Petra linna Šveitsi maadeuurija Johann Ludwig Burckhardt. Teel Kairost Damaskusesse muinasjutulistest varemetest kuulnud mehel õnnestus Petra hõivanud umbusklikke kõrbehõimusid veenda endale saatjaks tulema, kuigi üldiselt varjasid beduiinid varemeid kiivalt ja piirasid võõraste pääsu linna.

Burckhardti jälgedes saabusid müstilist roosakaspunast linna uudistama kirjanikud ja filmitegijad, artistid ja muidugi turistid. Meie saabumine Jordaania pealinnast Ammanist, mis jääb Petrast paarisaja kilomeetri kaugusele, oli märksa vähem tülikas kui Burckhardti omaaegne retk. Õhtutuledes juhatas meid kohale rõõmsameelne Mahmoud Mövenpick Resorti hotellist, mis juhtus olema parim paik, kus sealmail ööd veeta.