/nginx/o/2012/10/16/1374778t1h8a58.jpg)
Postimehe üleskutsele vastanud linlased heitsid pealinna ühistranspordile ette ka ühtlustamata sõidugraafikuid – tavaline on see, et tuleb korraga mitu ühissõidukit ja siis on pikk vahe.
Linlased: bussiliikluse kvaliteeti parandaks sõidugraafikute muutmine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tallinnas on probleem suures osas sama teed sõitvate busside graafikutega. Näiteks Piritalt kesklinna - 20 minutit vahet ja siis kõik bussid korraga peatuses. Idiootsuse tipp. Täpselt sama jabur on ka Pärnu maantee, kus 5, 18, 36 pidevalt üksteise sabas sõidavad ja siis on jälle tükk tühja maad,» oli üks arvamus.
«Tallinnas ei pruugigi olla vajadust uute liinide järele, vaid piisaks mõne olemasoleva liini pikendamisest ühe-kahe peatuse võrra või marsruudi kergest muutmisest või ainult värvi-raha maksvast liikluskorralduslikust muutusest, et muuta ühistranspordi kasutamine mugavamaks ja luua ühistranspordile autokasutuse ees selge eelis,» arvas teine lugeja.
«Mina tunnen puudust vahele jäävatest bussidest. Kõige hullem, kui tunnis käib kolm bussi ja siis üks veel tulemata jääb. Samuti graafikus püsimine on vähemalt 33. liinil küll probleemiks, aga pole ka imestada kui Hiiu ülesõidul vasakpöörde võimalust kümme minutit ootama peab. Seal võiks küll ühissõidukitele eelisõiguse korraldada,» oli veel üks arvamus.
Samuti peaksid Tondilt väljuvate trammide graafikud olema kooskõlas Tondile saabuvate elektrirongidega. Praegu on sõitjate kinnitusel tavaline, et tuled elektrirongilt ja tramm ootab täpselt niikaua, kui inimesed on jõudnud rongijaamast trammipeatusse viival trepil poole peale ning siis sõidab minema.
«Tunnen suurt puudust liini 1A tihedamast graafikust tipptundidel. Praegu sõidavad inimesed tihedalt külg-külje kõrval seistes iga päev linna tööle ja tagasi. Imetlust vääriv kannatlikkus. Igal juhul oleks sõidugraafiku tihendamine mõistlikum, kui uue liini rajamine,» arvas üks lugeja.
Leiti ka, et tegelikult on puudus mitte liinidest, vaid mõnest mugavast ümberistumisvõimalusest. Võiks olla paar-kolm suuremat Viru terminali sarnast ühistranspordisõlme, kus väljumised oleksid ajastatud nii, et ei pea ei jooksma ega kaua ootama.
«Selles mõttes ei väsi ma imestamast, kuidas Berliinil õnnestub nii suures linnas nii ladusat ühistranspordisüsteemi alati käigus hoida. Metroorongid ootavad sõlmpeatustes kaks-kolm minutit mujalt tulevalt rongilt ümberistujaid, bussid ootavad ristmike läheduses olevatel peatustel, millal ristisuunas sõitvalt bussilt jõuaksid ümberistujad järgmise bussi peale jne.»
Probleemiks on ka ekspress- ja tavabusside piletihindade võrdsustumine. Sellega on Nõmmel tekkinud probleem. «Mööda Vabadus puiesteed liigub üks arvestatav liin – 18, ja tema ekspress 14, mis nädalavahetusel ei sõida ja tööpäevadelgi töötab vaid tippaegadel. «Probleem on selles, et elanikke on Nõmmel palju. Viis aastat tagasi mahtus veel korralikult bussi. Nüüdseks meenutavad 14 ja 18 hommikuti rohkem India busse, kust lapsed suurte koolikottidega bussist välja tilpnevad. Juba esimestes peatustes tekib probleem koha leidmisega. Ja mis mõte on üldse ekspressbussil, kui hinnavahe puudub ja seoses reisijate paigutamisega bussi läheb peatuses tohutult aega raisku,» küsis üks lugeja.
«Sama mõte tuli endalgi. Nr 9 ja 11 liinil on sõiduaeg vähemalt viis minutit pikem kui enne oli, sest sõidab oluliselt rohkem rahvast kui enne. Samuti on ekspressliini hakanud kasutama ka «igatsugu kotjakad»,» kurtis teine.