Postituse kommentaariumis seepeale vallandunud kriitikale vastas Rosimannus, et ei kuulu riigikokku ega Reformi juhtorganitesse, ning igaüks peaks murega kirjutama oma saadikule. Reform on aga arenev ja sisemiselt avameelne organisatsioon. «Mul ei ole tõesti muu rohkem kui 10 000 liikmega organisatsiooni juhtimise kogemust kui Reformierakond. Vabandan.»
Kritiseerijad õhutavad viha
Rosimannuse sõnavõtule kirjutasid vastuseid mitmed ühiskonnas tuntud inimesed, teiste hulgas IT-ettevõtja Sten Tamkivi ja erakonnast välja heidetud Silver Meikar.
Tamkivi juhtis tähelepanu, et teda kummastab Rosimannuse loogika, nagu oleks ühiskonnas ainult kahte sorti sõnaõigusega inimesi - need, kes astuvad Reformierakonda ja need, kes teevad oma partei. «Senikaua, kuni keegi on ainult (sic!) valija, kodanik, siis on ainult «tühi jutt ja teoretiseerimine».»
Meikar juhtis tähelepanu sellele, et kuigi Rosimannuse üles riputatud Reformierakonna programmi kohaselt peaks partei olema üht maailmavaadet esindavate inimeste kogum, vaadatakse sellele piisava lojaalsuse korral läbi sõrmede.
«Raini kopeeritud lõigus räägitakse Euroopa Liiduga tihedama lõimumise vajalikkusest. Samas esindab pidevalt erakonda üks suurimaid ELi skeptikuid ning see ei paista huvitavat kedagi juhtkonnas. Küll aga siis, kui mõni tema kolleegidest julgeb kahelda erakonna valitud taktikates, saab ta sise- ja välisringis sõimata. Ehk siis ideel/maailmavaatel/väärtustel ei ole tegelikult tähtsust või siis ei oma see erilist tähtsust, kui lojaalsus keskvõimule on tagatud,» kirjutas Meikar.
Rosimannus lükkas kriitika kategooriliselt ümber.
«Pole mingeid rindejooni. See on väljamõeldis. Kes selle sõnaõiguse ära võttis jälle? Kas erakonna liikmetel on oma erakonna sisereeglite kohta ka mingi sõnaõigus? Kustmaalt hakkab sisemine kaootilisus mõjutama toetajate usaldust ja organisatsiooni identiteeti? Ärge muutuge vabakonnast vihakonnaks. Neid küsimusi võib vast vabas Eestis veel tõstatada? Isegi minusugune erakonnaga liitunud reakodanik,» kirjutas ta.