Juhtkiri: Barack Obama igav, aga veenev tagasivalimine

Foto: Urmas Nemvalts

Barack Obama teiseks ametiajaks tagasivalimine polnud ootamatu. Ametis olijal on lihtsalt oluliselt rohkem võimalusi end kuuldavaks-nähtavaks teha, tema vastaskandidaat peab selle ruumi valija vaateväljas aga välja võitlema. Orkaan Sandy kinnitas seda eriti ilmekalt.

Presidendivalimine on alati siseriiklik suursündmus, kuid Euroopast vaadatuna oli seekordne presidendikandidaatide mõõduvõtt siiski pigem igavavõitu. Obama esialgne edumaa kahanes kampaania lõpuks küll Romneyga võrdseks, kuid viimase visalt kasvav võimekus kõikuvaid valijaid enese poole meelitada paistis isegi teisele poole ookeani.

Üldiselt on riigipead oma teisel ametiajal võrreldes esimesega oluliselt julgemad ja kompromissitumad – tagasivalimise kammitsaist pääsenuna tehakse ära ka need otsused, mille puhul enne peljati valijate usalduse kaotust.

Obama kohta on mõned vaatlejad märkinud, et esimese ametiaja algul koostööle ja läbirääkimistele ebaproportsionaalselt palju lootnud president on nüüdseks poliitreaalsusega nii mitmel korral teravalt silmitsi seisnud, et see võib paraku kaasa tuua ka küünilisena näivaid otsuseid. Lisaks tahab Obama kindlasti jätta endast USA ajalukku suurema jälje, kui seda lubaks kompromissina välja kukkunud tervishoiureform või afroameerika päritolu.