/nginx/o/2012/11/07/1418276t1h3a69.jpg)
Tallinna uue raehoone rajamine Kultuurikatla kõrvale võib lükkuda teadmatuks ajaks edasi, sest hoone arhitektuurikonkursi võitnud Taani arhitektuuribüroo nõuab raha juurde, linn aga ei ole nõus seda maksma, mistõttu on projekteerimine seiskunud ning osapoolte vahel käivad vaidlused.
Tallinna linnakantselei haldusteenistuse projektijuht Helena Maide ütles Postimehele, et kokkulepitud summast ehk umbes 2,8 miljonist eurost on Taani arhitektuuribüroole Bjarke Ingels Group (BIG) tänaseks eskiis- ja eelprojekti eest makstud kokku 1,3 miljonit eurot. Ülejäänud 1,5 miljonit tuleks vastavalt lepingule tasuda pärast töö järgmiste etappide üleandmist, kuid seda ei ole siiani toimunud. Kirjavahetus BIG-ga käib.
«Täiendava raha küsimise põhjused on erinevad,» selgitas Maide. «Alates sellest, et lepingu üks punkt võimaldab tõlgendust, et kui hoones lisandub ruutmeetreid rohkem kui viis protsenti, siis justkui oleks projekteerijatel õigus raha juurde küsida.»
«Linna maja» projekti on ruutmeetreid küll juurde tekkinud, kuid linnavalitsus on seisukohal, et projekteerija oleks pidanud sellele juba varem tähelepanu juhtima. Linna haldusdirektor Viljar Meister on projekteerimise käigus tundnud huvi, kas fakt, et hoone on suurenenud, mõjutab ka tehtavate projekteerimistööde hinda. BIG vastas eitavalt.
«Pärast eelprojekti heas usus vastuvõtmist meie poolt on projekteerija nüüd asunud raha juurde küsima ning päris projekteerimistööni ei olegi jõutud, kõik on takerdunud vaidlustesse,» ütles Maide.
Ta lisas, et projekteerijaga ühepoolselt lepingu lõpetamine ei ole linna eesmärk ning see pole ka mõistlik. Linn teeb kõik endast sõltuva, et jätkata sama eelprojekti järgi projekteerimist ka pärast antud lepingu võimalikku lõpetamist. Tallinn ei ole loobunud BIG-i võistlustööst ega uue maja ideest. Maide märkis, et kuna ehitamine on nagunii lükatud edasi paremasse aega, siis ei ole ka projekteerimisega eriti kiiret.
Tänavu veebruaris kinnitas linnavalitsus uue raehoone maksumuse ülempiiriks 110,5 miljonit eurot, millelel lisandub käibemaks. Ülempiir oli vajalik selleks, et projekteerija ei läheks ehitusmaksumusega liiga kõrgele. Tegelik ehitushind selgub pärast riigihanget.
Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd mainis, et uue raehoone ehitamise täpne ajakava ei ole praegu tõesti teada, kuid pisikeste sammudega liigutakse siiski edasi. Nii kiiresti kui võimalik kavatsetakse kehtestada sealse ala detailplaneering, mis peale linnavalitsuse uue hoone hõlmab ka Kultuurikatelt ja selle ümbrust. Avalik väljapanek on toimunud ning veel on vaja tegelda Statoili poolt esitatud mõne ettepanekuga. Muid takistusi detaiplaneeringuga edasiminekuks ei ole. Kui vaja, peab Harju maavanem detailplaneeringule ka järelvalvet tegema.
Uus raehoone peaks osaliselt kerkima Statolili praeguse tankla kohale. Statoil on aastatid tagasi sõlminud linnavalitsusega eellepingu, mille järgi on firma nõus vastavalt lepingu tingimustele andma oma kinnistu linna üle.
«Eelleping kehtib järgmise aasta keskpaigani ning juhul, kui see ei realiseeru, oleme hea meelega valmis oma teenindusjaamas äritegevust jätkama ning sinna täiendavaid investeeringuid tegema,» ütles Statoili kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts. «Tegemist on Statoili ühe esimese teenindusjaamaga, mis on klientide seas väga populaarne ja hinnatud.»
Tallinna uus raehoone
Hoone arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldatud rahvusvahelise konkursi võitis Taani arhitektuuribüroo Bjarke Ingels Group tööga Avalik küla.
Projekteerimistöödega alustati 2010. a.
10. augustil 2011 esitas projekteerija linnavalitsusele eelprojekti.
Tallinna linnavalitsus kinnitas tänavu veebruaris uue raehoone maksumuse ülempiiriks 110,5 miljonit eurot.
Raehoone projekteerimise maksumusest ehk 2,8 miljonist eurost on projekteerijale välja makstud 1,3 miljonit, 1,5 miljonit tasutakse vastavalt projekteerimistööde edenemisele.
Projekteerija küsib juurde veel täiendavalt miljon eurot, mida linn ei ole nõus maksma.