/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/02/19/136474t1h394a.jpg)
Päästjad on pärast lume sulamist käinud kustutamas juba mitmeid maastikupõlenguid, seetõttu kutsub päästeamet inimesi tuld tehes täitma ohutusnõudeid.
Ilusad ilmad tõid kaasa maastikupõlengud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti pressiesindaja Reimo Raja ütles BNSile, et viimastel päevadel on päästjad saanud mitmeid väljakutseid maastikupõlengutele, õnneks ei ole seni suuri maastikupõlenguid ette tulnud.
Näiteks reedel käisid päästjad kustutamas kolme ja laupäeval viit maastikupõlengut.
Raja märkis, et üle Eesti on olukord väga erinev, näiteks kui Tallinnas on lumi praktiliselt sulanud, on Eestis kohti, kus on veel paks lumi maas.
Keskkonnaministri määruse järgi algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut.
Päästeamet tuletab meelde, et kulupõletamine on pärast lume sulamist keelatud ning ning lõkete tegemisel tuleb hoolikalt täita tuleohutusnõudeid. Lõkketegemine pole lubatud, kui tuule kiirus on suurem kui poolteist meetrit sekundis.
Ka tuleb meeles pidada, et lõkketegemiseks peab koht olema ettevalmistatud ja ümbritsetud mittesüttiva pinnasega, nagu muld, liiv või savi.
Arvestama peab lõkkest lenduda võivate sädemetega. Tuletegemisel on vaja tagada ohutud vahemaad hooneteni ja metsani, lõket tohib teha hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast vähemalt 30 meetri kaugusel. Mitte mingil juhul ei tohi põlevat lõket jätta järelevalveta. Käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid, näiteks tulekustuti, veeämber, kustutusluuad või märjad oksad.
Lõkkease tuleb uuesti süttimise vältimiseks hoolikalt kustutada.
Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Tuletegemisel tuleb veenduda, et tekkiv suits ei häiriks teisi inimesi ega liiklust.
Päästeteenistus paneb inimestele südamele, et lahtise tule tegemine väljaspool hooneid on samuti seotud riskidega, ning selle tagajärjel on inimesed kaotanud elu ning vara.
Seetõttu paluvad päästjad inimestel jälgida, et ka nende naabrid peaksid kinni kulu põletamise keelust ning täidaksid lõkete tegemisel vajalikke tuleohutusnõudeid.
Kulu põletamise keelust üleastuvat eraisikut võib oodata kuni 18 000-kroonine ning juriidilist isikut kuni 50 000-kroonine trahv. Kulupõlengu põhjustaja tasub ka tekitatud keskkonnakahju.
Tuleohutusnõuete rikkumine lõkete tegemisel võib tuua kaasa kuni 12 000 krooni suuruse trahvi.
Mullu oli Eestis 1857 maastikupõlengut.