Ühissõidukite liinivõrgu muutmist takistab sõitjate vastuseis

Ühissõidukid Tallinnas. Foto: Peeter Langovits

Tallinna ühistranspordisüsteemi kriitikud heidavad pealinna ühisliiklusele muuhulgas ette aastaid muutumatuna püsinud liinivõrgustikku.

Transpordiameti väitel reageerivad just needsamad kritiseerijad väga valuliselt väikseimatelegi muudatustele ühistranspordikorralduses. Ameti juhataja Andres Harjo sõnul on see üks paljudest põhjustest, miks liinivõrgustikku kergekäeliselt ei muudeta. Vajadusel lisatakse vaid ühele või teisele liinile sõidukeid juurde.

«Ükskõik, missuguseid otsuseid ühistranspordi valdkonnas teha, igal juhul ei saa need eriti populaarsed olema,» nentis Harjo. Ta meenutas, et muudatusi on ühissõidukiliikluses tehtud küll. Näiteks buss nr 23 marsruudi muutmine, mille vastu avaldati väga ägedat protesti.

«Ühissõidukite liikumistihedus Teatri väljakult bussijaama ja sealt edasi on üsnagi tihe. Bussid nr 54, 17 ja 17A. Ja 23 sõitis sama marsruuti mööda. Vaatasime, et nendel, kes tulevad 23ga linna ja tahavad Juhkentali poole edasi sõita, on alates Taksopargist kuni Vabaduse väljakuni hulgaliselt võimalusi ümberistumiseks. Mõtlesime, et viiks 23 hoopis kesklinna kaubamaja juurde,» meenutas Harjo.

«Tegime selle asja ära ja mis juhtus? Umbes 30 protsenti sõitjatest oli muudatusega väga rahul, 18 protsenti ei olnud üldse rahul ja ülejäänud ühissõidukikasutajaid see muudatus ei puudutanud. Ainsad, kes probleemi tõstatasid, olid Nõmme piirkonna ja Tondi tänava piirkonna sõitjad. Nii võtsimegi vastu otsuse, et pikendame nr 23 liini edasi bussijaama, et need 18 protsenti saaksid mugavalt külastada keskhaiglat, keskturgu ja bussijaama,» rääkis transpordiameti juht.

«Teine ilmekas näide on buss nr 5, mis sõidab Männikult läbi kesklinna Pirita-Kosele. Sellega meil oli plaan, et tuleks see liin kesklinna osas ära lõhkuda, kuna liini lõppude koormused on erinevad, ja anda kesklinna osas rohkem tööd trammidele. Aga sai natuke taustauuringut tehtud, kas inimesed oleksid ümberistumisega nõus ja keegi loomulikult ei olnud,» ütles Harjo.

Tema sõnul saab ühistranspordi liinivõrgustikus teha kolme sorti muudatusi. Esiteks see, kui tehakse liinile mingi haak sisse, nii et bussiga sõitmise aeg pikeneb. Teiseks peatuste osas tehtavad muudatused. Ja kolmas ning sõitja jaoks kõige valulisem on see, kui tuleb hakata uue süsteemi järgi ümber istuma.

«Vaadates seda, kui tundlikud on inimesed ühistranspordi muudatuste suhtes, saame vaid tõdeda, et nii nagu autokasutaja, ei taha ka ühistranspordikasutaja oma igapäevaseid liikumisharjumusi muuta. Selle tõttu peaksime täna pigem rääkima sellest, et anda tänastele liinidele lisaväärtust juurde kas neid tihendades või pikendades. Aga jumala eest mitte marsruuti või peatusi muutes. Sest isegi kui 90 protsenti sõitjatest on muudatustega nõus, siis kümme protsenti teevad nii kõva kisa, et midagi ei saa muuta. Täna tuleb arvestada hääleka vähemusega ja nii me ei saagi suurtest liinivõrgu muudatustest rääkida,» resümeeris Harjo.