/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/10/14/792580t1hf815.jpg)
Ameerika Ühendriikide presidendivalimised võitnud praeguse riigipea Barack Obama meeskond suutis konkurendist paremini valijaid mobiliseerida, seda eeskätt «kõhklevates osariikides», sõnas politoloog Andres Kasekamp.
Kasekamp: Obama suutis paremini oma valijaid mobiliseerida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti välispoliitika instituudi direktor ja Tartu ülikooli professor Andres Kasekamp ütles BNS-ile Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste tulemust kommenteerides, et demokraadist presidendi Barack Obama võiduvõimalused presidendivalimistel olid suuremad, kui tema rivaalil, vabariiklasel Mitt Romney'l.
Kasekamp tõi Obama tagasivalimise ühe põhjusena välja «valitseva presidendi eelise». Ta märkis, et reeglina valivad ameeriklased ametisoleva presidendi teiseks ametiajaks tagasi. «Loomulikult tuleb ette, et ametisolevat presidenti ei valita tagasi, kuid siiski on tõenäolisus saada tagasi valitud suurem,» sõnas ta.
Politoloogi sõnul said ka nendel presidendivalimistel kaalukeeleks kõhkevate osariikide hääled. «Umbes 40 osariigi puhul oli nende eelistus teada. Seega keskendusid mõlemad kandidaadid kampaania viimastel nädalatel kümnekonnale kõhklevale osariigile, suunates sinna nii aega kui ka raha. Võit nendes osariikides annab tehniliselt võidu kogu kampaanias,» ütles Kasekamp.
«Obama suutis oma pooldajaid paremini mobiliseerida, meelitada ja innustada neid valmiskastide juurde minema.»
«Obama suutis oma pooldajaid paremini mobiliseerida, meelitada ja innustada neid valmiskastide juurde minema,» sõnas Kasekamp. Ta märkis, et kampaania viimastel päevadel keskendubki lampaania valijate ärgitamisele, et «need ei istuks kodus sohval, vaid käiksid hääletamas».
Kasekampi hinnangul ei suutnud vabariiklased valijaid piisavalt mobiliseerida. «Vabariiklastel ei olnud seekord välja pakkuda head kandidaati. Romney ei ole persoon, keda toetaksid tulihingelised vabariiklased,» sõnas politoloog. Tema sõnul ei kannustanud märkimisväärset osa vabariiklastest mitte niivõrd oma kandidaadi toetamine, vaid soov saada iga hinna eest Obamast lahti. «Tavaliselt sellest ei piisa, vaja on kandidaati, kes suudaks masse liigutada,» ütles Kasekamp. «Juba eelvalimiste ajal ilmnes, et Romney ei ole kõige karismaatilisem persoon.»
Kasekamp tõi esile, et Obama kampaania rõhus algusest peale negatiivsusele ning vastaskandidaadi ründamisele. «Obama kampaania kirjeldas Romney't kui rikkurist ärimeest, kes ei hooli tavalisest inimesest, ning soovib rikaste huvides makse kärpida. Romney on kampaania ajal korduvalt oma seisukohti muutnud – eelvalimiste ajal oli ta konservatiiv, kampaania ajal liikus mõõdukamale positsioonile ning salgas maha ka oma suurima saavutuse – Massachusettsi osariigi tervishoiureformi. Romney andis seega Obama meeskonnale tänuväärset materjali, et kujutada teda kui mittehoolivat, vähese empaatiavõimega oportunisti, kes vajadusel kergekäeliselt põhimõtteid vahetab. Obama kampaania kasutas seda võimalust edukalt ära,» märkis politoloog.
Kasekamp märkis, et seekordse valimiskampaania keskpunktis oli majandusolukord. Kui nelja aasta eest keskendus Obama kampaani lootusele, siis nüüd küsis president valijatelt aega, et viia muutused ellu. «Obama rääkis seekord sellest, et olukord on raske ning majandus pole elavnenud nii palju kui loodeti. Samas kinitas Obama, et ta on suutnud hoida ära hullema. Kasutades Bill Clintoni sõnu: Obama sai endale kaardimängus halva käe, ning praegune olukord on parim, mis selliste kaartidega õnnestus välja mängida,» sõnas politoloog, lisades, et valijaid selles veenda oli raske.
Ka sõnas Kasekamp, et Obamale andis kampaania lõpus eelise ka orkaan Sandy. «Kui Romney tegi kampaania lõpus väikese spurdi, siis Sandy andis Obamale taas edumaa,» sõnas politoloog. «Romney oleks saanud Obamat veelgi tearavamalt rünnata, kuid orkaani tõttu jäi ta tahaplaanile. Obama sai aga käituda mitte kui üks kandidaatidest, vaid kui riigipea, kes tegeleb õnnetuspaigal tavaliste inimeste muredega,» sõnas ta.