/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/11/07/1417600t1h538d.jpg)
Eestlased võivad öösiti rahulikult magada, sest nende lõunapiir on turvaline, kinnitas eile Läti kaitseminister Artis Pabriks, kommenteerides ajalehe Postimees artiklit, mille kohaselt Läti on Eesti julgeolekusüsteemi nõrgim lüli.
Läti kaitseminister: eestlased võivad rahulikult magada - meie piir on turvaline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei usu, et see ajakirjanik on Lätis käinud ja olukorraga tutvunud. Ühe või teise eksperdi paari lause osundamine ei tähenda midagi,» ütles Pabriks, märkides, et ekspertidega silmast silma rääkides saaks väiteid ümber lükata.
Pabriks andis mõista, et Postimehe artikkel võib olla kirjutatud teatud isikute toetusel, kes üritavad külvata Baltimaade vahel erimeelsusi. Läti on alati Baltimaade koostööd toetanud, kuid «säärased kallutatud lood ei aita vastastikusele mõistmisele kaasa,» lisas Läti kaitseminister.
«Võin eestlastele kinnitada, et nende lõunapiir on turvaline ja nad võivad öösiti rahulikult magada,» ütles Pabriks.
Artiklis sõideldakse Lätit, et see kulutab liiga vähe riigikaitsele. «See on selge, olen sellega nõus, kuid me plaanime kaitse-eelarve suurendamist ning Läti on viinud kriisi ajal relvajõudududes läbi efektiivsed reformid,» ütles kaitseminister.
Armee võimekuse osas ütles Pabriks, et Eesti võiks esitada Läti andmetega võrdlemiseks oma andmed NATO kriteeriume aluseks võttes.
Pabriksi sõnul ei vasta tõele, et Lätil pole soomukeid, tankitõrjerelvastust, suurtükke või õhutõrjerelvi. «Kõik need peale soomukite on Lätil olemas ja kaitseministeeriumil on praegu käsil projekt soomukite hankimiseks,» ütles kaitseminister. «Soomukid on kahtlemata olulised, kuid need ei määra kaitseväe võimekust.»
Pabriks märkis, et Läti rajab riigi keskoss Lielvardes lennuvälja, mis vastab kõigile standarditele ja on 2014. aastaks töövalmis.
Kaitseminister tõrjus väiteid, nagu võitleksid Eesti sõdurid Afganistanis, samal ajal kui lätlased osalevad vaid Afganistani vägede väljaõppemissioonidel. «Me osalesime ja osaleme endiselt (lahinguoperatsioonides) ja oleme pälvinud selle eest kõrge tunnustuse,» ütles Pabriks.
«Lühidalt, ma ei usu, et Eesti sõjaväe kaitsevõimekus oleks üheski aspektis Läti kaitsejõudude omast oluliselt parem. Usun, et mõlemas riigis on olukord üsna sarnane. Muidugi on teatud erinevusi kaitse-eelarve protsentides. Just sel põhjusel nõuab Läti kaitseministeerium, et riigikaitsele tuleks eraldada kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust,» ütles Pabriks.
Eilne Postimees kirjutas, et Balti riigid moodustavad omalaadse poolsaare, mis on Lääne-Euroopaga ühendatud kitsukese maalapi kaudu Leedu-Poola piiril hambuni relvastatud Kaliningradi kõrval. Läti olematute kaitsejõudude taustal peavad eestlased teoreetilise sõjalise konflikti korral paratamatult arvestama ka oma lõunapiiri kaitsmisega. «Läti on julgeoleku mõttes tühik,» tsiteeris artikkel rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse eksperti Kaarel Kaasi.