Kodanikeühendused jäid hipodroomi planeeringuvaidluses arendajale alla

Vaidluses hipodroomi ala tuleviku üle saavutas esimese astme kohtus võidu arendaja. Foto: Toomas Huik

Tallinna halduskohus jättis teisipäeval rahuldamata mitme kodanikeühenduse kaebuse, milles nõuti hipodroomi ala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist.

MTÜ Telliskivi Selts, MTÜ Pelgulinna Selts ja Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ nõudsid kohtus, et tühistataks Tallinna linnavolikogu mullune otsus, millega kehtestati Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala, rahvasuus hipodroomi ala detailplaneering.

Ärimeeste Jaan Manitski ja Mats Gabrielssoni osaühing Alfa Property tahab kolida hipodroomi Saku valda ning rajada selle asemele Paldiski maantee äärde elurajooni. See toob kaasa maa sihtotstarbe muutmise sotsiaalmaast elamu- ja ärimaaks ning just selle vastu on võidelnud mitu kodanikeühendust, kes leiavad, et linnas on avalikus kasutuses olevat maad niigi vähe ja seda ei peaks kergekäeliselt erakätesse andma.

«Kohus leidis otsuses, et planeerimismenetlus on planeerimisseaduse kohaselt läbi viidud. Vaidlustatud otsuses on kaalutud erinevaid huve ja seisukohti ning nende arvessevõtmise võimalikkust ja kaalutlused on asjakohased. Kohtu pädevuses ei ole hinnata planeerimisotsuse otstarbekust. Küsimuse sellest, mida planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan,» edastas halduskohtu pressiesindaja Kairi Küngas kohtu seisukoha.

Ühtlasi tühistas kohus ka möödunud aasta 12. juuli määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse, millega oli peatatud hipodroomi ala detailplaneeringu kehtivus ning keelatud ehituslubade, projekteerimistingimuste või muude nimetatud otsusel põhinevate lubade väljastamine.

Alfa Propertyt kohtus esindanud jurist Viktor Kaasik ütles Postimehele, et esimese astme kohtuotsuse üle on veel vara rõõmustada, sest ta arvab, et see otsus kaevatakse ilmselt edasi. Samuti polnud ta rahul sellega, et kohus ei mõistnud vastaspoolelt välja tema kliendile tekitatud kulutusi.

«See on nüüd hea näide sellest, et mingil moel ikkagi tuleks piirata igaühe kohtu poole pöördumise õigust. Me oleme kaotanud peaaegu poolteist aastat, kus me ei ole saanud midagi teha. Ehitushinnad on vahepeal üle kümne protsendi tõusnud, nii et oleme olulist kahju saanud,» leidis Kaasik, kes on kodanikeühenduste kaebust varem pahatahtlikuks nimetanud.

Vastaspoole, Telliskivi Seltsi esindaja Juho Kalberg aga leidis, et peamine pole mitte kohtuvõit, vaid see, et ühiskond on ärganud ega lepi vaikides sellega, mis ümberringi toimub.
«Praegu polegi võib-olla kõige olulisem võit või kaotus, vaid see sõnum, et kodanik on pead tõstnud ja niisama lihtsalt, ilma inimeste arvamusega arvestamata, enam asja ajada ei saa. See on minu meelest peamine,» lausus Kalberg.

Ta lisas, et vaidlusobjektiks polnud konkreetselt hipodroomi allesjäämine või ärakolimine, vaid vaidlus käis avaliku ruumi liiga kergekäelise äraandmise üle. «Aga avaliku ruumi mõiste on seadustes küllaltki lahtine. Teisest küljest seda ei saagi liiga täpselt ära määratleda, see oleks teistpidi halb,» tõdes ta.

Otsuse võimaliku edasikaebamise üle ei tahtnud Kalberg enne otsusega põhjalikumat tutvumist ja mõttekaaslastega arutamist spekuleerida. Ta tõdes, et kohtuvõidust olulisem on otsustajatele saadetud selge signaal, et tulevikus linnas tehtavad otsused peaksid arvestama ka inimestega.