Psühholoog Tõnu Lehtsaar rääkis täna konverentsil «Isa või isane?», et terve suhe isaga toob lapsele positiivse enesehinnangu ning ta oskab tulevikus oma tundeid ja käitumist suunata.
Psühholoog: terve suhe isaga toob positiivse enesehinnangu
«Tänapäeval pole isa käitumisviisid enam päris selged,» märkis Lehtsaar, kelle sõnul on see seotud soorollidega laiemalt. «Psühholoogia ütleb, et see on rolli ähmasus, aga selleks, et mingi grupp saaks koos püsida, peavad olema rollid selged.»
Siiski on teatud asjad, mis käivad isaga psühholoogiliselt kaasas. Isa psühholoogiline tähendus on Lehtsaare sõnul olla osaleja, kes lahendab probleeme, mängukaaslane, põhimõttekindel juhataja, kindlustaja ja eluks ettevalmistaja.
Lehtsaare sõnul on lapse arengule vajalik, et isa osaleks tema kasvatamises ja elaks kaasa tema toimetamistele.
«Lapse jaoks on isa kättesaadavus psühholoogiliselt väga vajalik,» toonitas Lehtsaar. «Isaga mängimine tähendab füüsilist arengut, kuna kasutatakse n-ö jõuvõtteid, kuid õpitakse ka koostööd.»
Lehtsaar lisas, et varem oli isa käes suuresti karistaja roll, tänapäeval on isa see, kes õpetab lapsele, mis on õige ja vale, mis on omakorda igasuguse moraali alus.
«Isa annab tunde, et minu tegudel on tagajärjed ja ma vastutan nende eest,» ütles Lehtsaar. «Isa loob arusaamise meheks olemisest, isana käitumisest, poisid matkivad oma isa või kompenseerivad isa puudumist.»
«Neil lastel, kel on terve suhe isaga, on subjektiivse heaolu näitajad kõrgemad,» ütles Lehtsaar. «Nad on suhteliselt õnnelikumad. Terve ja hea isa pinnalt tuleb positiivne enesehinnang ja nad oskavad oma tundeid ja käitumist suunata, aga kui isa on näiteks kuri, siis on enesehinnang reeglina madalam.»
Lehtsaar rääkis, et kel on olnud terve isasuhe, oskavad erinevates rollides paremini käituda, maailm pole neile asotsiaalne vaid värvikirev ja rolliderohke.