Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Kümnest omavalitsusest kaheksa rikkus korruptsioonivastast seadust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Artikli foto
Foto: Margus Ansu

Riigikontroll tuvastas, et kümnest auditeeritud omavalitsusest kaheksas on ametiisikud rikkunud korruptsioonivastase seadusega kehtestatud piiranguid.

Põhiliselt on rikkumine seisnenud selles, et ametiisik on omavalitsuses teinud tehinguid mõne eraühinguga, millega ametiisik ise või tema lähedane sugulane on otseselt seotud, märgib riigikontroll oma auditiaruandes.

Selliste tehingute summa ulatus mõnes auditeeritud omavalitsuses kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

Rikutud on samuti seadusega pandud kohustust jääda kõrvale otsuste tegemisest, kui mängus on ametiisikuga või tema lähedastega seotud ühingute huvid ehk kui otsusega võib kaasneda huvide konflikt.

«Välja toodud juhtumid on hoiatavad näited, mis juhtub siis, kui see demokraatia on liiga kohalik. Ainukese lahendusena näen suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomist.»

Et piirangutest kinnipidamist edukalt kontrollida, on vaja teada, milliste ühingutega ametiisikud seotud on. Auditis ilmnes, et auditeeritud omavalitsustel ei olnud alati ülevaadet kõikidest ametiisikute ühingutest.

Võrreldes teavet, mis oli ühingute kohta kogunud riigikontroll ja mis omavalitsused ise, tuli kõikides auditeeritud omavalitsustes välja ühinguid, mida omavalitsuse arvestustes ei olnud. Üldjuhul oli see vahe kümnetes.

Rahule ei jäänud riigikontroll ka sellega, milliseid toiminguid on omavalitsused konkreetsete tehingute kontrolliks ette võtnud. Selgelt kindlaks määratud eesmärgiga oli piirangute järgimist kontrollitud vaid Kullamaa vallas, mujal oli kontroll juhuslik, põhines taval ega olnud dokumentide põhjal tuvastatav. Peale Kullamaa valla ei ole ülejäänud auditeeritute sisekontrollimeetmed riigikontrolli hinnangul piisavad, et piirangutest kinnipidamist kontrollida.

Auditeeritud omavalitsused olid Avinurme vald, Elva linn, Karksi vald, Kose vald, Kullamaa vald, Kuusalu vald, Kärla vald, Laekvere vald, Rae vald ja Viljandi linn.

Riigikontroll leiab, et korruptsiooni ennetamiseks kehtestatud kohustuste täitmine on jäänud omavalitsusjuhtide prioriteetides tagaplaanile ning selle tagajärjeks on korduvad korruptsioonivastase seaduse rikkumised.

Korruptsioonivastase seaduse rikkumised omavalitsustes on riigikontrolli arvates seletatavad ka sellega, et ametiisikud ei tähtsusta seal piisavalt piirangute vajalikkust ega ole nende üksikasjadega kursis.

Omavalitsuste sisekontrolli tõhustamiseks korruptsiooni ennetamisel peab riigikontrolli hinnangul edaspidi oma panuse andma ka justiitsministeerium ja töötama välja juhised, kuidas piirangutest kinnipidamist kontrollida.

Justiitsminister Kristen Michal vastas riigikontrollile, et nõustub tehtud soovitusi rakendama. Muuhulgas lubas ta töötada välja juhendi, kuidas ametiasutused peaksid kontrollima ametiisikutele korruptsioonivastase seadusega pandud piirangutest kinnipidamist. Samas avaldas minister arvamust, et juhendit ei jõuta ilmselt muude tegevuste kõrvalt koostada 2013. aasta jooksul, nagu riigikontroll soovitas, vaid see võtab rohkem aega.

Auditeeritud valla- või linnavalitsustele tehtud soovitust panna oma töökorralduses ülesandena täpsemalt paika, kuidas ametiisikutele kehtivatest piirangutest kinnipidamist kontrollitakse, olid üheksast soovituse saajast nõus järgima kaheksa.

Riigikontroll auditeeris kümne omavalitsuse 2010. ja 2011. aasta majandustehingutes seda, kas ametiisikud on hoidunud osalemast tehingutes ja otsustes, mis on neile korruptsioonivastase seadusega keelatud. See keeld käib omavalitsuse tehingute kohta ametiisikuga, tema lähedastega ja nii ametiisiku kui ka lähedastega seotud ühingutega.

Lahenduseks suuremad omavalitsused

«Riigikontrolli järeldused paraku ei üllata. Üheks võimalikuks lahenduseks oleks sisekontrolli suurendamine ja tõhustamine omavalitsustes. Aga selge on ka see, et seitsme või kaheksa töötajaga omavalitsustes nüüd igale poole siseaudiitor palgata ei ole reaalne. Praeguste kontrollimehhanismide tõhustamiseks jääb aga sageli teadmistest ja oskustest väheks,» kommenteeris tulemusi regionaalminister Siim Kiisler.

«Ainukese lahendusena näen mina suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomist, kus on võimalik ka selliste probleemidega sisuliselt tegeleda, õigemini neid ennetada. Kohalik demokraatia on väga oluline, kuid riigikontrolli välja toodud juhtumid on hoiatavad näited, mis juhtub siis, kui see demokraatia on liiga kohalik,» lisas Kiisler.

Tagasi üles