Euroopa spliin ja ehe tšuktš

Teeb rahutuks: «Ussinuumaja» on visuaalselt lööv muinasjutt, mille loogika ei kipu eurooplase mõistusele alluma. Foto: kaadrid filmist

Joonisfilmi stuudio laseb Euroopal manduda ja otsib uut hingamist tšuktši muinasjuttudest.

Sellest oleks tõsiselt kahju, kui «Villa Antropoff» ei võidaks Euroopa Filmiakadeemia parima lühifilmi auhinda. Lõpeb see ju väga efektse pauguga: meie ühine Euroopa, mida kunstlikult, sinna nagu suure õhupalli sisse kuuma õhku pumpava masina abil seni elus on hoitud, lendab tehnilise rikke tõttu õhku ja maandub kasutatud kondoomina prügimäeks muudetud Aafrika rannikul, kus neegrid selle leiavad ja maksku mis maksab unistuste maa poole teele asuvad.

Kaspar Jancisel ja Vladimir Leschiovil on õnnestunud 13 minuti sisse mahutada lugu, milleks muidu kulutatakse pika mängufilmi jagu aega, sealjuures veel keskpaigas hõredaks jäädes. See on teravmeelne, karikatuurne pilt kahe maailma kohtumisest, millest üks on veel naiivselt lootusrikas ja siiralt paremast elust unistav, massikultuuri süstitud pettekujutelmadest pimestatud, teine juba ammu liiderlik ja mandunud, iseennast hävitav, kuid seda enam pretensioonikas.