/nginx/o/2012/08/30/1291998t1he21a.jpg)
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kohtus täna pärastlõunal NATO Napoli Ühendväejuhatuse ülema, Ameerika Ühendriikide admirali Bruce W. Clinganiga, kes külastab Eestit õppuse Steadfast Juncture raames.
Terras: Steadfast Juncture näitab, et Eesti on NATO-le võrdväärne partner
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Asjaolu, et NATO reageerimisjõudude valmidusõppus korraldatakse Eestis, annab selge sõnumi: NATO on valmis vajadusel oma staabi tooma Eestisse ning juhtima siit sõjalisi operatsioone,» ütles brigaadikindral Terras. «NATO usaldab meie võimekust sellise operatsiooni läbiviimisel ning toetamisel.»
Kaitseväe juhataja ja NATO ühendväejuhatuse ülem tõdesid, et liitlasväed on saavutanud viimaste aastate operatsioonidel Afganistanis, aga ka Liibüas, väljapaistva koostöövõime nii staapide kui vägede tasandil ning arutasid NATO ees seisvate ülesannete täitmist kaitse-eelarvete kärpimise valguses.
Admiral Clingan ja brigaadikindral Terras käsitlesid kohtumisel NATO õppuste programmi ja seotust reageerimisjõudude ettevalmistamisega laiemalt. Admiral Clingan tunnustas Eestit senise panuse eest reageerimisjõududesse, rõhutades eriti mereväe miinijahtijate panust.
Alanud õppusel Steadfast Juncture hindab NATO Euroopa Vägede Peakorter Napoli staabi valmisolekut juhtida järgmisel aastal 13 000 sõjaväelase suurusi reageerimisjõude, mis on valmis kiiresti suunduma kriisikoldesse, kus NATO neid vajab. NATO Napoli staabil tuleb õppusel täita erinevaid kriisilahenduse ülesandeid, muuhulgas korraldada humanitaarabi andmist, organiseerida katastroofiabi ja korraldada küberkaitset. Õppus põhineb väljamõeldud stsenaariumil ja sellel keskendutakse juhtimisele ja eri piirkondades paiknevate NATO üksuste koostöövõime saavutamisele.
Eesti on õppuse korraldamisel vastuvõtva riigi rollis, tagades NATO staabile kogu taristu ja logistilise toetuse. Lisaks osalevad kaitseväe ja teiste riigiasutuste kontaktisikud õppuse stsenaariumist tulenevate ülesannete lahendamisel. Kokku panustab Eesti õppuse korraldusse ligi 300 kaitseväelase ja teenistujaga.
Eestist on seni reageerimisjõudude koosseisus valmisolekus olnud mereväe miinijahtijad ning staabi- ja varustuslaev, demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja transpordimeeskond. 2013. aastal annab Eesti NATO reageerimisjõudude käsutusse demineerimismeeskonna.