/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/09/18/1326720t1h0b00.jpg)
Valitsus arutab neljapäeval riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni algatud eelnõu, mis lõpetab kokkuleppemenetlused politseinike ründajate suhtes, justiitsministeerium eelnõu ei toeta.
Ministeerium ei toeta politsei ründajate kokkuleppemenetluste keeldu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi hinnangul piirab eelnõu liigselt kokkuleppemenetluse kohaldamise paindlikkust, on ebaproportsionaalne ning ei arvesta kannatanu rolliga kokkuleppemenetluse nõusoleku andmisel, teatas valitsuse pressiesindaja BNSile.
Justiitsministeerium märkis arvamuses, et eelnõu seletuskirjas märgitud kokkuleppemenetluste osakaal 97 protsenti ei ole korrektne. Ministeeriumi andmetel saadeti mullu kokkuleppemenetluses kohtusse 37 protsenti kriminaalasjadest. Kohtulahendi saanud asjadest moodustavad kokkulepped ligi 55 protsenti.
Ka viitas ministeerium arvamuses, et inimestest, kelle suhtes kokkuleppemenetlust rakendatakse, on kuritegelikule teelnaasjate osakaal väiksem.
Ka tõi ministeerium esile, et kokkuleppemenetlus on võimalik vaid kannatanu nõusolekul. Seega on ministeeriumi hinnangul alusetud väited, nagu käheksid prokuratuur ja kuritegusid toime pannud inimesed kergekäeliselt kokkuleppemenetluse teed.
Eelnõu tooks justiitsministeeriumi hinnangul kaasa prokuratuuri ja kohtute töökoormuse olulise suurenemise, kuna kokkuleppemenetluse kohaldamise võimaluste sellisel määral piiramise tulemusena suureneks kohtus oluliselt üldmenetluste arv.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) algatas 9. oktoobril riigikogus seaduseelnõu, mille eesmärk on lõpetada kokkuleppemenetlused politseinike ründajate suhtes ja piirata kokkuleppemenetluste kohaldamist kurjategijate suhtes, keda on varem karistatud. Veel kitsendab eelnõu tingimusi, mille üle süüdistajad kokkuleppemenetluses kahtlustatava või süüdistatavaga läbi räägivad.
Sotsiaaldemokraat Andres Anvelt märkis eelnõu üle andes, et kokkuleppemenetluste arv Eestis moodustab ligi 97 protsenti kõigist kriminaalmenetluses kasutatavatest kohtulike menetluste liikidest.
«Nii kõrge arv devalveerib oluliselt karistuspoliitika ennetavat mõju. Võimalusest on kinni haaranud kurjategijad, kes kasutavad kokkuleppemenetluse tingimusi pääsemaks sisulisest karistusest. Meie eesmärk on vähendada kurjategijate karistamatuse tunnet ja suurendada ühiskonna õiglustunnet,» selgitas Anvelt.
Tema sõnul peaksid edaspidi olema välistatud kokkulepemenetluse käigus läbirääkimised karistuse liigi ja määra üle isikute suhtes, keda on eelnevalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
Politseinike vastaste rünnakute teema tõusis aktuaalseks oktoobri alguses pärast seda, kui avalikkuse ette jõudis juhtum, kui Viljandis ründas agressiivne jõuk neid korrale kutsuma tulnud politseinikke ja peksis neid. Juhtunu menetlejad lahendasid süüasja kokkuleppemenetluses ning osa ründajaid said reaalse ja osa ründajaid tingimisi vanglakaristused.