Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Uusimmigrantide kohanemist hakatakse süstemaatiliselt toetama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Tamm
Copy
Agur Kruusingu töö «Lõimumine»
Agur Kruusingu töö «Lõimumine» Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees.

Integratsiooni Sihtasutuse ja Tallinna Ülikooli eestvedamisel hakatakse välja töötama kohanemisprogrammi uusimmigrantide paremaks lõimumiseks Eesti ühiskonnas.

Euroopa Liidu riikides on kohanemisprogrammi põhikomponendid keeleõpe, erialane täiendamine või ümberõpe ning kodanikuõpetus. Ka Eestis väljatöötatavas kohanemisprogrammis pakutakse riiki sisseelamiseks esmavajalikku tugiteenust, korraldatakse baaskoolitusi, keelekoolitusi ja toimub ettevalmistus tööle rakendumiseks.

Esmavajalik tugiteenus sisaldab näiteks abi teabeotsingutel, eluaseme leidmisel, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste saamisel, haridus- ja kutseõppeteenuste saamisel ning argipäevategevustes nagu panga-, ostu- ja muudes toimingutes.

Programmi katsetatakse aprillist novembrini vähemalt kolmes maakonnas, sinna kaasatakse kohalikud ametiasutused ja tööandjad, kel on kokkupuude või vajalik teave sisserännanute kohta.

Kohanemisprogrammi kaasatakse täiskasvanud uusimmigrante vahetult pärast Eestisse saabumist, et nad omandaksid ühiskonnas toimetulekuks vajalikud uued oskused ja teadmised.

EL liikmesriikides on kohanemisprogramme rakendatud 1990ndate aastate algusest ja need kestavad keskmiselt 1-3 aastat.

Eesti esimene kohanemisprogramm töötatakse välja EL üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine" alusel asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) ja Rahvastikuministri büroo rahalisel toel selle aasta 14.

Tagasi üles