/nginx/o/2010/05/13/367102t1h7d73.jpg)
IRLi poliitik Liisa Pakosta kirjutab oma blogis vastukajana tänasele Postimehe loole, et osa esimest klassi kordama jäävatest lastest teevad seda vanemate teadliku otsuse tõttu.
Pakosta: osa lapsi jääb esimest klassi kordama vanemate soovil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esiteks – osa lapsi jäetakse vanemate poolt teadlikult esimest klassi kordama, kuna kurioosumina on see nimelt ainus legaalne viis veel mitte kooliküpse lapse koolialguse pikendamiseks,» kirjutab poliitik.
Ta selgitab, et pahatihti pole esimesse klassi minevad lapsed tegelikult veel kooliks valmis. «Eriti puudutab see septembris-augustis sündinud lapsi, kelle klassikaaslased on nendest ju praktiliselt aasta võrra vanemad,» kirjutab Pakosta ja märgib, et koolikohustuslik on Eestis laps, kes on 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks.
«Nii ongi septembri lõpus sündinud poiss ja oktoobri alguses sündinud tüdruk ühes klassis koos, ehkki nende kahe lapse kooliküpsuse vahe on tegelikkuses pikemgi kui 12 kuud,» tõdeb Pakosta. Tema sõnul on koolipikenduse saamine reguleeritud väga range määrusega ja pikendust saab legaalselt vaid rasket pikaajalist haigust põdenud või muude väga tõsiste muredega laps.
«Nõnda räägibki rahvasuu, et esimeses klassis istumajäämist kasutatakse kui seadusekohast koolialgusepikendust – laps pannakse koolis kirja, valitakse veel näiteks individuaalne õppekava või kodusõpe – ja siis tõdetakse, et ei tulnud välja! See olla ainus viis alustada lapsel kooliteed aastakene hiljem. Ning ka väidetavalt osa põhjusest, miks nii palju klassikursuse kordajaid on just esimeses klassis,» kirjutab ta.
Pakosta pakub välja, et kooli algusaeg võiks olla perede jaoks vabamalt valitav ja seda eriti suuremates omavalitsustes, kus võiks pakkuda klasse näiteks lastele, kes on kuueselt täiesti valmis kooli minema. «Mõni tubli tüdruk jagab ja korrutab ja loeb ning vaat et kirjutabki juba viieseltki rohkem kui sama pere 8-aastane poiss,» leiab poliitik ja lisab, et mistahes väga rangest regulatsioonist hariduses leitakse alati võimalus mööda hiilida.
Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel jäi Eestis eelmisel aastal esimest klassi kordama 125 last ja varasematel aastatel on vastavad numbrid veelgi suuremad olnud.