Savisaar peab Nõmme turu kohta aru andma

Nõmme turu viimane tööpäev möödunud aasta lõpus. Foto: Peeter Langovits.

Tallinna volikogus esitati linnapea Edgar Savisaarele täna kaks arupärimist Nõmme turu rendikonkursi kohta.

Staažikate turukauplejate pahameel oli tingitud sellest, et Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra lubas enne turu remondiks sulgemist, et kõik senised kauplejad pääsevad ka uuenenud turule kauplema. Paraku jäi nii mõnigi neist möödunud nädalal lõppenud rendikonkursil kõrvale.

Nii turukauplejatel kui linnavolinikel ajas harja punaseks Postimees.ee esmaspäevane artikkel, kus Vakra ütles, et seniste turul kauplejatega alustas linnaosa valitsus alustas juba möödunud aastal eelläbirääkimisi. «Seejuures rõhutati kogu aeg, et eesmärgiks on täielikult renoveeritud Nõmme turg, kus oleks tagatud soodsa hinnaga kvaliteetne Eesti toodang. Riidemüüjatele seal kohta ei nähtud. Paratamatult võib mõni kaltsukaupmees nuriseda, et ta enam riideid ja kummikuid müüa ei saa,» ütles Vakra esmaspäeval Postimees.ee'le.

Selle kohta esitas Savisaarele arupärimise sotsiaaldemokraadist linnavolinik Arvo Uukkivi. «Meile teadaoleva informatsiooni kohaselt on Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra lubanud jätkata koostööd kõikide Nõmme turu allrentnikega, kellel oli leping turu varasema haldaja NT Kaubanduse Aktsiaseltsiga.
Siiski eellepinguid ei sõlmitud ning 27. märtsil avalikustati konkursi tulemused, millega renoveeritud turul antakse enamus kaubanduspindu rendile suurtootjatele. Varem turul kaubelnud 11 tootjat osalesid konkursil, kuid nende asemel eelistati teisi tootjaid,» ütles Uukkivi.

Oma arupärimises küsib ta linnapealt: Miks jäeti sõlmimata rendipindadel kauplemisõiguse saamise eellepingud Nõmme turul varem tegutsenud allrentnikega?
Miks on uute rendilepingute sõlmimisel eelistatud suurtootjaid? Millest on tingitud nii suured erinevused rendisummades (110-263 krooni), kui tegemist on samaväärsete pindadega. Millega seletate seda, et kui osade kaubagruppide lõikes pääsesid üksikud endised kauplejad ka uuenenud turule, siis näiteks lillede ja aiakaupadega kauplejatest ei pääsenud sinna ükski?

Samuti tahab linnavolinik teada, kes kandideerisid Nõmme turu direktori leidmiseks korraldatud konkursile ja mis põhjusel eelistati neile keskerakondlast Vello Lokki ning lõpuks tunneb ta huvi ega linnapea pole mõelnud Nõmme linnaosavanema ametist vabastamisele.

Teise arupärimise esitas IRL-i fraktsiooni kuuluv linnavolinik Nikolai Stelmach, kes tundis esmajoones huvi Nõmme linnaosavalitsuse kodulehele välja pandud rendihindade erinevuste vastu. «Peab nentima, et teravalt hakkab silma üürimäärade ülilai skaala - 100-263 ruutmeetri eest. Kuid põhjendusi, miks on ühel nii ja teisel naa, veebist igatahes ei leia. Ilmselgelt on oskamatus või halvemal juhul tahtmatus seletada asjaosalistele ja üldsusele üürimäärade kujunemist kioskibokside lõikes üks käimasoleva tüli põhjuseid,» tõdes Stelmach.

«Veebis toodud tabelist täheldasin, et kõige kõrgemat üüri ehk 263 krooni 20 senti ruutmeetri eest peab tasuma füüsilisest isikust ettevõtja Uljana Zajets, kes soovib 20,9 ruutmeetril kaubelda piima ja piimatoodete ning majoneesiga. Minule jääb igatahes mõistetamatuks, miks proua Zajetsit karistatakse turu kõige kõrgema üüriga! Eriti veel, kui lähedases boksis, sellesama kioski nr 5 katuse all, hakkab pea samasuurel, 21,5-ruutmeetrisel pinnal kauplema kommide ja maiustustega AS Kalev Chocolate Factory, kellelt nõutakse vaid 110 krooni ruutmeetri eest?» tahtis Stelmach oma arupärimises teada.

Veel küsib ta linnapealt, kas AS Kalev Chocolate Factory`lt nõutav 2,4 korda väiksem üür võrreldes FIE Uljana Zajetsiga ei tulene otse ega kaude selle aktsiaseltsi suuromaniku Oliver Kruuda isikust ning tema toetusest pealinna võimuparteile. Samuti tahab Stelmach teada, kas asjaolu, et füüsilisest isikust ettevõtja peab maksma 2,4 korda suuremat üüri kui suurtootja, on Savisaare arvates sotsiaalselt õiglane ja väikeettevõtlust toetav.