/nginx/o/2009/04/02/157560t1h4ab2.jpg)
Tagant otsasõitude ennetamiseks läbiviidud Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) monitooring tuvastas, et ohutut pikivahet hoiab Tallinna liikluses vaid 31,3 protsenti sõidukijuhtidest.
Alla kolmandiku pealinna sõidukijuhtidest hoiab piisavat pikivahet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas läbiviidud uuringuga mõõdeti sõidukite pikivahesid neljal sõidurajal kokku 480 tundi, mille käigus loendati ligi 95 000 sõiduki andmed.
Mõõtmiste tulemuste kohaselt ei hoidnud minimaalseltki piisavat pikivahet keskmiselt 9 protsenti kõigist sõidukijuhtidest.
Ligi 60 protsenti sõidukijuhtidest hoiab pikivahet varuajaga 0-1 sekundit, mis on ohu vältimiseks piisav vaid ideaaltingimustel. Piisava varuga ehk vähemalt 2-sekundilist pikivahet 1-sekundilise varuga hoidsid keskmiselt vaid 31 protsenti sõidukijuhtidest.
LKFi kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernitsa kinnitusel on enamasti ebapiisavast pikivahest tingitud tagant otsasõidud kõige sagedasem liiklusõnnetuse liik Eestis.
Möödunud aastal juhtus tagant otsasõite umbes 8000, mis moodustab kõigist liikluskindlustuses registreeritud juhtumitest 24 protsenti. «Tagant otsasõitude tulemusel tekkinud kogukahju oli eelmisel aastal suurusjärgus 200 miljonit krooni,» lisas Ernits.
LKF pakub tagant otsasõitude arvu vähendamiseks välja kolm võimalust:
• Tervitatav on praegu riigikogu menetluses olevasse uude liiklusseaduse eelnõusse sisse toodud pikivahe läbimise aja määratlus, sest ohutust pikivahest teavitamiseks ning tagant otsasõitude vältimiseks on oluline anda liiklejatele senisest enam infot pikivahe ja liiklusõnnetuste seoste kohta.
• Propageerida sõidukeid, millel on õiget pikivahe hoidmist soodustavad tehnilised seadmed.
• Selgitada katsetustega välja, kas Eesti maanteedel oleks kasu õige pikivahe hoidmist soodustavast märgistusest ning positiivsete tulemuste järel selle kasutuselevõtt. Sarnase märgistuse kasutamine on muude riikide praktikas levinud ning uuringute andmetel andnud positiivseid tulemusi. Tänaseks on algatatud Maanteeameti, politsei ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi eestvedamisel projekt märgistuse katsetamiseks.