Rahvusvaheline mees kõige ees

Koos välistudengitega: (vasakult) Laura Elisa Valle Riost Mehhikost, Nkwusi Godswill Nigeeriast, Megi Makharadze Gruusiast, Alar Kolk, Ywun Guan Hiinast, Nkwusi Joy Nigeeriast ja Sharayah Madanan Geetha Indiast. Foto: Peeter Langovits

Esmalt tungime Silicon Valleysse, siis Shanghaisse. Seejärel võtame ette Lõuna-Korea ja Brasiilia. Mõelda tuleb suurelt – ja tegutseda ka!

Alar Kolgi esmailmumine oli tudengeile jahmatav – ja ka ehmatav. Samuti segadust tekitav. Kristin Vaku mäletab, kuidas paljud ootasid igavat juhtimisteooria loengut, kui nende ette astus õhetavate põskedega pruuniks päevitunud noor mees, kelle näost oli selgelt näha, et tal on raske Eesti talvekliima ja ajavahega kohaneda. «Ta esimene lause oli, et astus just lennukilt maha,» meenutab Vaku, Riigi Kinnisvara ASi strateegiajuht.

Kairi Nodaperal, Swedbanki koolitusjuhil, on mällu sööbinud veidi teistsugune pilt. Tema väitel astus Tallinna Tehnikaülikoolis ligi poolesaja tudengi ette kehasse töödeldud rätsepaülikonnaga šikk ja energiline noor mees, särav naeratus näol, ei märkigi väsimusest – «ja hakkas tulistama». (Ärge ehmatage: sõna «tulistama» tähendab siin kursuse hoogsat alustamist.) «Kõik vaatasid, et nüüd hakkab midagi põnevat juhtuma,» mäletab Nodapera.

Ebaharilike inimeste ilmumine tekitabki vastakaid muljeid. Alar Kolk (38) oli saabunud otse Silicon Valleyst, maailma IT-epitsentrist Ameerika läänerannikul. Tema tudengid strateegilise juhtimise kursusel ei teadnud siis, üle-eelmise õppeaasta kevadsemestri hakul, mis asju ta teisel pool ookeani ajab. Ent plaanid, nagu peagi selgus, olid Kolgil suured.

Hiljutistest plaanidest on nüüdseks saanud teod. Kolgi ametinimetus TTÜs kõlab üksjagu kantseliitlikult – innovatsiooni ja rahvusvahelistumise prorektor –, aga see, mida ta oma 6. korruse kabinetist Mustamäel üle ilma vähem kui kahe aastaga korda on saatnud, avaldab muljet nii tudengeile kui ettevõtjaile ning peaks rõõmustama riigijuhtegi.

Kolgi eestvedamisel on TTÜst saamas moodne tulevikuülikool, just selline, millise hädavajalikkusest on Eesti globaalses konkurentsis püsimiseks siinmail juba aastaid kõige kõrgemal tasemel jutlustatud.

Vaadakem fakte. TTÜs õpib 800 välismaalast 67 riigist ning töötab 150 välisõppejõudu ja -teadlast. TTÜga teevad koostööd paljud suurfirmad, nagu Ericsson ja Mitsubishi, rääkimata Skype’ist, mille kontor asub Kolgi kabineti aknast vaadates otse tema silma all. 110 õppekavast on ligi viiendik
ainult ingliskeelsed.

Kolk on panustanud tugevasti sellesse, et üliõpilased omandaksid oskuse, kuidas saadavaid teadmisi ka tegelikus elus rakendada. «Tudengid ei osta diplomit ega haridust, vaid tuleviku karjääri,» väidab ta.

Meeletu pingutus
Aga mis küllap kõige uskumatum: peale selle, et Kolk on aidanud TTÜ-l kinnitada kanda Hiinas, pannes aluse koostööle Shanghai teadus- ja tehnoloogiaülikooliga, on ta rajanud TTÜ esinduse otse Silicon Valleysse.

Enamgi veel: ta on viinud oma parimaid üliõpilasi sinna kümnepäevastele õppereisidele. «Tudengid peavad õppima seal, kus asuvad Google ja Microsoft, Apple ja Facebook, sest muidu õpivad nad eilset päeva,» põhjendab ta. «Kui õpetada eilset päeva, on see väga suur kuritegu.»

Silicon Valleysse sõit on tudengeile suur motivaator. Aga sinna pääsemise nimel tuleb Kolgi käe all meeletult tööd rabada. Nodapera mäletab, kuidas Kolk lasi juba avaloengus moodustada kolmesed rühmad, kes pidid semestri lõpuks looma mõnele maailma suurfirmale täiesti uue ärimudeli või tootearenduse – ja seda, nagu Kolk rõhutas, heas inglise keeles, ilma milleta pole globaalsel areenil lootustki läbi lüüa.

Tagatipuks pidid Kolgi tudengid korraldama kevadel konverentsi, kus parimad rühmad said võimaluse oma töö tulemust laiemalt tutvustada (boonuseks vabastus eksamist).

«Ta oli alguses meile nagu tõeline ehmatus,» meenutab Nodapera. «Appi, mis juhtus! Selline töömaht! Aga ta tõi meid mugavustsoonist välja. Ta piitsutas meid tagant: ei-ei, seda on vähe, peate mõtlema veel rohkem! Tulemus pidi olema perfektne. Selliselt inimeselt saad viimaks ise ka energialaengu. Tõesti äge!»

Kristin Vaku grupp tuli tookord võitjaks tööga «Miks Google ei tulnud toime Facebooki leiutamisega?». Kuid selle nimel tegid nad ka ennastsalgavat tööd. Vähemalt nädala jagu öid jäi magamata, väidab Vaku.

«Aga see ei olnud karm,» lisab ta, «vaid pigem huvitav. Alar Kolgil on suur pühendumus ja säravad silmad, mis panevad ka sind pingutama – sa ei saa minna tema juurde pooliku tulemusega.» Paraku jäi Vaku grupil Silicon Valleysse sõitmata. Kolk oli alles esimesi kuid prorektori ametis ning tihedad sidemed Ränioruga olid veel rajamisel.

Sel sügisel sai Kolgiga preemiasõidu Silicon Valleysse neljane grupp tudengeid, kes lõi üleilmse heategevusplatvormi, mida tutvustas ookeani taga ka sealsetele riskikapitalistidele. Nonde tagasiside, kinnitab rühma liige Helen Tiitma, juhtimise ja turunduse magistrant, oli toetav ja tunnustav.

«See andis meile kõigile suure laengu,» lausub ta, «et võiksime ise olla aktiivsemad ja julgemad oma ideid teostama ning olema rohkem ise ettevõtjad.»

Raha tuleb ise teenida
Kui Kolk, endine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimees ning rahandusministeeriumi kantsleri nõunik, eelmise aasta algul TTÜ värske prorektorina oma rahvusvahelistest plaanidest rääkis – sealhulgas sellest, et saadab tudengid Silicon Valleysse –, pidasid mõnedki tema mõtteid napakaks. Aga tõsiasi on see, et nüüdseks on ta aluse pannud koostööle maailmakuulsate Stanfordi ja California ülikooliga Berkeleys USAs.

Sel suvel korraldas ta TTÜs kolmenädalase Euroopa Innovatsiooniakadeemia, kus osales tudengeid veerandsajast riigist. Hiljaaegu tegi ta kaks kuupikkust roadshow’d, ühe Hiinasse ja teise Indiasse, et tutvustada sealseile noortele TTÜs õppimise võimalust. Lähiajal kavatseb ta lennata Lõuna-Koreasse ja Brasiiliasse, et teadmine TTÜ pakutavatest võimalustest sinnagi viia.

Paljudes riikides õppinud ja töötanud mehena teab Kolk, et ülikooli arendamiseks tuleb enamik rahast ülikoolil endal teenida, mitte peamiselt riigi abile loota. Ja raha – seda saab eelkõige kiirelt arenevate suurriikide keskklassi teadmishimulistelt järeltulijatelt.

«Kolk on väga tugev tegija,» kinnitab TTÜ rektor professor Andres Keevallik. «Ta on suurepärase organiseerimis- ja esinemisoskusega. Talle ei ole kunagi vaja midagi ette ütelda. Ta on ise aktiivne – ja ka tulemuslik.»

Tegelikult ei puudunud palju, et Keevallik ja TTÜ oleks Kolgi-sugusest tegijast ilma jäänud. Pärast rahandusministeeriumist lahkumist kavatses ta minna tööle Lõuna-Prantsusmaale Euroopa suurimasse tehnoparki. Keevallik, mäletab Kolk, oli talt seepeale küsinud: «Kui kõik lähevad ära välismaale, kes siis meie riiki ja ülikooli arendavad?»

«See läks hinge,» tunnistab Kolk. «Otsustasin siia jääda.»
Kummalisel kombel ei oska Kolk, viie- ja 17-aastase poja isa, öelda, mis on tema laiahaardelise ja väsimatu tegevuse nn metamõte.

Mis siis, et ta on seda mõnikord endaltki pärinud. «Mind huvitavad need asjad ...» jääb ta vastusega justkui kimpu, esimest korda meie pooleteisetunnise vestluse jooksul. Siis möönab, et talle meeldib õpetada – kuigi õppetööks jääb tal heal juhul vaid kümnendik tööajast, ülejäänu kulub TTÜ tutvustamisele laias ilmas.

Siis lisab, et aja jooksul on tal õnnestunud õppida viies-kuues ülikoolis – «ja midagi tuleb tagasi anda, kõike ei saa enda sisse jätta». Lõpuks tõdeb: «Põhiline on põnevus: noored pakuvad huvitavaid ideid. Ja mujal olles näed asju hoopis teistmoodi.»

Tuleval nädalal sõidab ta Shanghaisse, edasi Macausse ja Hongkongi – sealsed tudengid ootavad. Peagi on tal kavas rajada e-riigi tehnoloogiate demokeskus Shanghaisse, ja loodetavasti varsti ka Silicon Valleysse.

Pole ime, et Kolgi võimekus on äratanud tähelepanu ka Eesti lõunanaabrite seas. Järgmisel kuul on Läti haridusminister kutsunud ta enda juurde kohvile, et oma kõrvaga kuulda, mis trikiga on Kolk suutnud viia Eesti ühe pealtnäha tavalise ülikooli Hiina äri- ja rahanduspealinna ning maailma IT-epitsentrisse.

Alar Kolk (38)

2011... TTÜ innovatsiooni ja rahvusvahelistumise prorektor

2006–2011 rahandusministeeriumi kantsleri nõunik