Bukaresti tänavad näevad tänapäeval välja veidi vähem närused kui viis aastat tagasi: osa sõjaeelsete «Ida-Euroopa Pariisi»-päevade juugendmajadest on remonditud ja harmoneeruvad omapärasel moel Nicolae Ceaușescu diktatuuriarhitektuuriga, osa elektriposte kaunistavatest lugematutest kaablipuntraist on maa alla topitud ning absoluutselt kõik kerjused on kuhugi kadunud.
Tellijale
Hulkuvate koerte riigi poliitikas toob edu isiklik rünnak
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurima muutuse ehk peamiselt mustlastest «tänavatööliste» kadumise kohta on ajakirjanik Andrei Craciunil (28) kiire selgitus. Põhjus pole ei üldises elatustaseme tõusus ega politseinike jõulises tõrjetöös. Lihtsalt järjekordne näide läände suunduvatest Ida-Euroopa talentidest. «Nad on läinud Rooma, Pariisi, Londonisse,» selgitab Craciun.
Erinevalt jäljetult kadunud mustlastest ja harvenenud kaablipuntraist pole aga Bukaresti tänavailt kadunud selle linna juba Ceaușescu ajal legendaarseks teinud lugematud hulkuvad koerad.