/nginx/o/2011/08/30/728250t1he6da.jpg)
On selge, et euroraha hulk järgmisel perioodil (2014–2020) ei kasva ja suurema arenguhüppe saavutamiseks peame Eestis seda summat sihiteadlikumalt kasutama, kirjutab Katrin Pihor, Praxise majanduspoliitika programmi juht. See tähendab üksiti seda, et mõned valdkonnad ja head ideed jäävad struktuurifondide raha toeta.
ELi uue rahastamisperioodi läbirääkimised koguvad tuure ja kütavad kirgi nii Brüsselis kui meie koduses Eestis. Kui ELi pealinnas käib tuline arutelu selle üle, kui palju raha ja milliste valdkondade vahel jagada, siis Eestis püüame leida, kuhu seda seni täpsustamata suurusega rahahulka suunata nii, et luua tugevam alus Eesti edasiseks arenguks.
Üks on selge, raha järgmisel perioodil käesolevaga võrreldes ei lisandu ja suurema arenguhüppe saavutamiseks peaksime seda summat sihiteadlikumalt ja läbimõeldumalt kasutama. Sellised otsused eeldavad kaalutletud valikuid. Valik aga tähendab, et rahulolematus kasvab – alati on keegi, kes jääb ilma või saab liiga vähe.
Euroopa võlakriis on jätnud selge jälje ka ELi tulevasele, 2014–2020 kestvale eelarveperioodile – rahastamise kasv on käimasoleva rahastamisperioodiga võrreldes peaaegu olematu. ELi vaesemate regioonide toetuseks mõeldud ühtekuuluvuspoliitika summad vähenevad viie protsendi võrra. Kokku tõmmatakse ka ühise põllumajanduspoliitika eelarvet, komisjoni esialgses pakkumises lausa kümme protsenti.
/nginx/o/2019/09/26/12596750t1h8d6c.png)