/nginx/o/2009/04/01/157288t1h99d2.jpg)
Kui jaanuaris said pealinnas tasuta tööõigusalast nõu kokku 333 inimest, veebruaris 373, siis möödunud kuul vajas nõustamist juba 552 inimest.
Tasuta tööõigusnõu tahtjaid tuleb järjest juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul teeb nii suur abivajajate arv teda murelikuks.
«Samas on meil hea meel, et saame hädasolijaid nõu ja jõuga aidata, et leevendada majanduskriisist tingitud rasket olukorda paljude linnaelanike seas,» ütles Mutli Raepressi vahendusel.
Märts on Mutli sõnu varasematest kuudest erinev ka sellepoolest, et nõustatute rahvuslikus koosseisus on eestlaste osakaal tõusnud. Tööõigusnõu vajajate seas oli märtsis 42 protsenti eestlasi ja 58 protsenti muudest rahvustest inimesi. Eelmistel kuudel oli eestlasi stabiilselt umbes 30 protsenti.
«Inimestel oli suur huvi 1. juulil jõustuva töölepingu seaduse vastu, küsiti ka töötuskindlustuse seaduses tehtavate muudatuste kohta. Samuti küsiti nõu töövaidluskomisjoni otsuste sundtäitmise, töötasu ja hüvitiste arvutamise, töötaja tööle mittelubamise, ravikindlustuse, töötaja materiaalse vastutuse, töö- ja puhkeaja ning puhkuseseaduses reguleeritud küsimuste, töötaja distsiplinaarvastutuse, pensioniameti teenuste ja muu sellise kohta,» rääkis Mutli.
Ta lisas, et peale tööprobleemide on soovitud nõu ka laenuvõlgnevuse korral, pere- ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Paljud töötud tundsid huvi linna poolt pakutavate heakorratööde vastu.
47 inimest, kes vajasid pädeva juristi abi, suunati edasi sihtasutusse Õigusteenuste Büroo, mis kokkuleppel linnaga abivajajatele juriidilist abi annab.