Koondamisraha kergitas ametnike sissetuleku riigikontrolöri omast kõrgemaks

Riigikontrolör Mihkel Oviir riigikogulaste küsimustele vastamas. Foto: Peeter Langovits

Kolm riigikontrolli peakontrolöri teenisid tänavu enam kui riigikontrolör, nende sissetulekuid kergitas aasta lõpus makstud koondamisraha.

Riigikontrolör Mihkel Oviir teenis mullu 946 393 krooni, sellegi poolest jääb ta sissetulek alla kolmele alluvale, kes eelmise aasta viimasel päeval koondati.

Nii juhibki riigikontrolli palga edetabelit peakontrolör Jüri Kõrge, kelle aasta sissetulek oli mullu 1,4 miljonit.

Kuigi Kõrge palk võrreldes 2007. aastaga veidi tõusis, kergitas selle numbri nii suureks makstud koondamishüvitis, mis moodustas peakontrolöri sissetulekust ligi poole ehk 655 262 krooni.

«Jüri Kõrge on töötanud riigikontrollis selle algusest peale, alates 90ndatest aastatest, sellest ka nii suur koondamishüvitis,» selgitas riigikontrolli pressiesindaja Toomas Matson Postimees.ee'le.

Koondamisraha kergitas ka kahe teise peakontrolöri sissetuleku veidi üle miljoni. Endine peakontrolör ja nüüd presidenti nõustav Ülle Madise aastapalk oli 1,01 miljonit, millest põhipalk oli ligi 385 000 krooni, sellele lisandus lisatasu 144 000 krooni ja tulemuspalk 110 000 krooni. Koondamishüvitisena maksti talle välja 293 345 krooni.

Madise kolleeg Juhani Lemmik teenis mullu 1,02 miljonit krooni, millest koondamistasu moodustas veidi alla kolmandiku. Lemmiku põhipalk oli ligi 399 100 krooni, lisaks sai ta lisatasu 140 811 krooni ning tulemuspalka 110 880 krooni.

Riigikontrolli pressiesindaja sõnul kehtib nende asutuses aastaid see põhimõte, et inimese sissetulek koosneb põhipalgast ja tulemustasust, mida makstakse mõne projekti või suurem töö tähtaegsel lõpetamisel.

«Lisatasu makstakse siis, kui keegi näiteks asendab riigikontrolöri,» lisas ta. Mihkel Oviiri 121 000-kroonist lisatasu põhjendas ta riigikontrolöri aastakümnetepikkuse tööstaažiga avalikus teenistuses.