/nginx/o/2012/10/16/1374800t1h853f.jpg)
Tallinna linnapea nõunik Moonika Batrakova kirjutab tänases Postimehes, et linnapea Edgar Savisaare kiiruseületamise mõõtmise vormistamisel oli palju puudujääke ja küsib, kas Eesti politseinikud on ebaprofessionaalsed.
Batrakova Savisaare kiiruseületamisest: kas politseinikud on ebaprofessionaalsed?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud teisipäeval arutati Harju maakohtus Savisaare kaebust seoses 6. juunil aset leidnud väidetava kiiruseületamisega. Linnapea leiab, et tema pole kiirust ületanud, vaid talle on tehtud liiga.
Batrakova sõnul jäi Savisaare kohtuprotsessi jälgides arusaamatuks, kuidas on võimalik, et kohapeal vormistatud kiirusemõõteseadme protokoll jääb protokollinud politseiniku poolt allkirjastamata.
«Politseinik tunnistas, et ta ei selgitanud Savisaarele, et protokollis muudeti politseiniku nime, kes kiirust mõõtis,» märkis ta. «Kas see muudatus tehti üldse menetluse käigus või hoopiski hiljem, pole võimalik tagantjärele tuvastada.»
Batrakovas tekitas küsimusi ka väide, et «kinnipeetud auto sõitis uhkes üksinduses», kuna maanteeameti andmetel on selle teelõigu ööpäevane liikluskoormus 25 000 autot ning auto kinnipidamise hetkel sõitis seal maanteeameti sõidukiloenduse andmetel 15 minuti jooksul ligi 120 autot.
«Väidetavalt andis kiirust mõõtnud politseinik mõõteriista teisele politseinikule üle ja ütles, et peata must auto, millel põlevad udutuled,» tõi Batrakova veel välja. «Autoesinduse ametlikus vastuses on selgelt öeldud, et sel autol puuduvad esimesed udutuled.»
Batrakova sõnul toob Savisaare protsess esile Eesti politseitöö kitsaskohad. Ta tõi välja, et tööealisest elanikkonnast on 55,6 protsenti kantud karistusregistrisse eri süütegude toimepanemise eest.
«Jah, seal on ka kõik väär- ja kuriteo eest karistatud, kuid kas see arv ei ole kõigele vaatamata siiski liiga suur?» küsis Batrakova. «Ebaõiglaselt määratud karistust on võimalik vaidlustada, aga kohtuskäimine on muutunud aeganõudvaks ning rahakotile mitte just jõukohaseks tegevuseks. Paljudel juhtudel minnakse kergema vastupanu teed ja lepitakse kohtuvälise menetleja poolse karistusega või veelgi lihtsamat teed minnes lihtmenetlusega.»
«Tahtmatult tekib küsimus, kas Eesti politseinikud on ebaprofessionaalsed ja kui, siis kas põhjuseks on see, et nad on koolitamata?» arutles linnapea nõunik. «Ja on neile vaja juurde palka ning ressursse? Kui tõsta politseinike sissetulekut kasvõi 100–200 eurot, kas see võiks olla tõukeks, millega motiveerida tegema tööd korrektsemalt?»
Täispikka arvamusartiklit loe Postimees Plussist.