Kohtla-Järve vene gümnaasiumi 9. klassi õpilastega kohtudes küsisin, kes neist on suuteline järgmisel aastal õppima põhiaineid eesti keeles. Vastuseks tõusis neli kätt. Küsimusele, kes seda tahab, aga loomulikult mitte ühtegi. Tervemõistuslik inimene ei eelistakski ju võõrkeelset õpet emakeelsele. Selleni võib viia vaid positiivne motivatsioon või hädavajadus.
Sundides noori, kes ei oska 9. klassi lõpus eesti keelt isegi tasemel B1 (mis tähendab igapäevaeluga seotud teemal vestlusest arusaamist), õppima gümnaasiumiaineid eesti keeles, tunnistab valitsus, et on positiivse motivatsiooni loomisel läbi kukkunud. Selliseid noori on aga tuhandeid, sest eesti keele lõpueksami keskmine hinne oli 2011. aastal 36 venekeelses põhikoolis alla 60 punkti. See on paraku reaalsus, mida ei muuda arutlused küsimuse üle, kes on selles süüdi.