Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Seebimaitselise leivatüki mälestus käib südamest läbi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Peterburi leivamuuseumi direktor Marina Jakovleva näitab põllumajandusmuuseumis avatud näitusel «Blokaadilinna leib» olevat 125-grammist leivapala, mis oli Leningradi blokaadi ajal lapse ja ülalpeetava päevane leivanorm.
Peterburi leivamuuseumi direktor Marina Jakovleva näitab põllumajandusmuuseumis avatud näitusel «Blokaadilinna leib» olevat 125-grammist leivapala, mis oli Leningradi blokaadi ajal lapse ja ülalpeetava päevane leivanorm. Foto: Kristjan Teedema

Teise maailmasõja ajal suri Leningradi blokaadis ametlikult üle miljoni inimese, kellele sai saatuslikuks nälg, külm või pidev pommitamine. Seda väga paljude rahvuste põrgut ei suuda ellujäänud tänapäevalgi kuivade silmadega meenutada.

«Ametlik blokaadiohvrite arv on üle miljoni, kuid hukkunuid oli palju rohkem, ehk isegi kaks miljonit rahulikku elanikku, sest sõja alguses tuli Leningradi väga palju sõjapõgenikke,» ütles Peterburi leivamuuseumi direktor Marina Jakovleva Eesti põllumajandusmuuseumi toodud näitust «Blokaadilinna leib» tutvustades.

«Väga paljud maeti tundmatutena,» jätkas ta. «Isa rääkis, et surnud inimesed korjati nagu puuhalud tänavatelt üles ja viidi kalmistule või krematooriumi.»

Tagasi üles