Vabaduse väljak valmib lubatud ajaks

Foto: Toomas Huik.

Teisipäeva hommikul on taevas hall ja tibab vihma. Aga keskpäevaks, kui linnavalitsus on ajakirjanikud Vabaduse väljaku ehitusega tutvuma kutsunud, jääb vihm kui nõiaväel üle ja päike tuleb välja.

Ei saagi täpselt aru, kumb taevastele jõududele rohkem meelt mööda on: kas see, et Tallinnasse parkla asemele lõpuks korralik esindusväljak rajatakse või see, et Vabadussõja mälestuseks lõpuks massiivne mälestusmärk püstitatakse.

Pigem väljaku rajamine, sest sammas suudab veel hommikupoolikulgi linna- ja riigiametnike seas põhjustada möödarääkimise teemal, kelle bilanssi mälestusmärk lõpuks jääb. Lõuna ajal ütleb linnakantselei meediaosakonna juhataja Alar Rästa selle kohta, et tegemist oli arusaamatusega ja küsimus on veel otsustamata.

Vabaduse väljakul töötava kraana küljes on tahvel, millel seisab suurelt number 142. See näitab päevi, mis on jäänud uuenenud väljaku avamiseni 20. augustil. «See kuupäev on täna jõus ja hetkel ei ole ette näha mingeid takistusi, mis seda segada võiksid,» kinnitas abilinnapea Taavi Aas. Ta lisas, et enne seda on veel üks avamine. Nimelt avatakse 22. juunil pidulikult Vabadussõja võidusammas.

Enne ja pärast seda aga käib väljakut piiravate aedade taga kibe töö. Aas ütles, et esimesed aiad kaovadki platsi ümbert just Võidupüha ajaks ning loodetavast avatakse koos võidusambaga inimeste jaoks ka esimene osa väljakust. Ka autoliiklus peaks selleks ajaks jälle normaalselt toimima hakkama.

Kõik läheb plaanipäraselt

Nii suure objekti kohta on ehitajad suutnud üllatavalt hästi graafikus püsida. «Mõne koha peal küll on teatud mahajäämused, aga need pole sellised, mis tähtaegu edasi nihutaksid,» ütles abilinnapea.

Kõige ärevam aeg oli see, kui platsil tegutsesid arheoloogid, kes Aasa sõnul väga head tööd tegid. «See kõige suurem tundmatu oligi see, et kaevamiste käigus võis siit maa alt midagi ootamatut välja tulla ja kõik plaanid sassi lüüa. Aga õnneks see jäigi tulemata,» lausus Aas.

Ta kiitis ehitajate ja arheoloogide ülihead koostööd. «Eks jooksvaid plaane tuli kogu aeg ümber teha vastavalt sellele, kuidas oli võimalik logistikat korraldada või kuidas arheoloogid jälle kuskil tööga valmis said. Kogu ala oli ju väikesteks ruudukesteks jagatud ja seal nad käisid nagu malelaual oma tööd tegemas. Kiviaegsed leiud olid küll täielik üllatus, kuid needki ei tekitanud seda hirmu, et me asjadega õigeks ajaks valmis ei jõua. Aga see oli üks pingeline periood küll,» lausus Aas.

Iidsed müürid parkimismajas

Tulevases maa-aluses parklas on näha vanu müüre, mis parkla justkui sektsioonideks
jagavad. Sinna need autoomanikele imetlemiseks jäävadki. Aprillis algab müüride konserveerimine, aga neid niimoodi uueks ei vuntsita, nagu võidusamba jalamil on tehtud. «See ei ole meie eesmärk. Neid müüre rekonstrueeritakse täpselt nii palju, et ei pudeneks,» lubas Aas.

Vanade müüride asukohad markeeritakse ka maa peal, väljaku kattes teist värvi kividega. Kivi on tegelikult ülearu tagasihoidlikult öeldud. Tegemist on 3x1,2 meetri suuruste graniitplaatidega, mis valmistatakse Soomes. Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel käis ise eelmisel nädalal Soomes, et oma silmaga üle vaadata, kuidas asjad edenevad. «Ligi pooled kividest on valmis. Jätavad ikka võimsa mulje küll. Soomlased ise ütlevad ka, et ega Põhjamaades kuskil sellises mõõdus plaate ei ole. Hollandis pidi paaris kohas olema,» lausus Koppel.

Praeguses maa-aluses parklas saab olema umbes 136 kohta. Planeering näeb muidugi ette maa-aluse parkla rajamise mööda bastioni külge kuni Toompea tänavani välja, kuid esialgu takistavad selle plaani teostumist lahendamata maaküsimused. Selle tõttu pole veel lammutatud tenniseväljakute kohvikuhoonet ning maja ümber käib maapealne parklaäri. Aasa sõnul saab ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluv firma seal parklat pidada nii kaua, kuni maa-alune parkla tööle hakkab. Siis aetakse kõik autod platsilt maa alla.

Üks halb uudis on abilinnapeal autoomanikele veel. «On arutatud mõtet, et ka Roosikrantsi tänav võiks olla parkivatest autodest vaba, ainult jalakäijatele mõeldud ala,» rääkis Aas.

Mitte ainult autodele

Siiski ei jää Vabaduse väljaku alune ainult autode käsutusse. Seal leiavad oma koha ka Ahhaa teaduskeskus, noortekeskus ja kohvik. «Kes on näiteks Tartus Ahhaa keskuses käinud, see teab, mida oodata. Neil on ka huvitavaid mõtteid Vabaduse väljaku ajalugu tutvustava ekspositsiooni osas, millega praegu töötatakse,» lausus Aas.

Maa alla pääseb mööda astmestikku, mis võtab enda alla tubli tüki väljaku pinnast. «Ühes osas on 40 sentimeetri laiused astmed. Teised astmed on umbes 120 sentimeetrit laiad ja mõeldud ka istumiseks,» selgitas Koppel. Astmed on väljaku lõunapoolsel küljel, nii et neile võib soojal ajal suurt populaarsust ennustada.

Peale selle on väljakule ette nähtud veel linnamööbel ja Moskva poolsesse külge vabaõhukohvikute pidamise võimalus. Ja loomulikult on väljak mõeldud vabaõhuürituste korraldamiseks. «Siin on võimalus korraldada kontserte, seada üles lavasid, teha igasuguseid asju, et väljak oleks pidevas muutumises ja siin toimuksid erinevad üritused,» lausus Aas.

Praegu näeb väljak nii maa pealt kui maa alt välja selline, et võhikul on selle tulevast väljanägemist raske ette kujutada. Aga 142 päeva pärast on kõik valmis. Selles on ehitajad kindlad.