Reedel avati Tallinnas Hiiul kunagise Pioneeripataljoni alal, praegu rajatava Hiiu Lõvi pargi purskkaevu ääres Mare Mikofi pronksskulptuur Lõvi.
Vastses Hiiu pargis avati lõviskulptuur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiiu Lõvi park rajatakse Hiiu-Suurtüki ja Vääna tänavaga piirnevasse kvartalisse, kus Pioneeripataljon paiknes aastail 1926-1940, olles ühtlasi Nõmme linna garnison. Nime on nii park kui ka pargis asuv uus Lõvi tänav saanud Pioneeripataljoni sümboliks olnud lõvi järgi. Kuna ajalooline kuju pole säilinud, kavandas kunstnik Mare Mikof kaasaegse pronksist skulptuuri Lõvi, mis asub pargis aukohal purskkaevu veerel.
Sealsamas esitletud Leho Lõhmuse ja Igor Kopõtini raamatu «Eesti sõjaväe Pioneeripataljon. Areng ja koostöö 1917-1940» andmetel tõi lõvikujud Vabadussõja ajal sõjasaagina Eestisse Soomusrongirügement 1919. aastal Põhja-Lätist Nausküla mõisast. Mõis asub Valga ja Mõisaküla vahel. Mõisa ampiirstiilis peahoone ehitati 1843. aastal ja ilmselt pärinevad paraadtrepi lõvid samast ajast. «Lõvisid oli mõisas väidetavalt kokku neli: 2 tk metallivalust ja 2 tk graniidist. Metall-lõvid on siiani mõisas, kivilõvid võtsid eestlased kaasa. Hiljem oli üks lõvi Pioneeripataljonis Hiiul ja teine Valgas, II soomusrongirügemendis,» saab raamatust teada.
Esialgu veel poolelioleva Hiiu Lõvi pargi peasissepääsuna on täies ilus taastatud omaaegse Nõmme garnisoni peavärav, millest olid järel vaid kivipostid. Esialgu jääb värav suletuks, kuid kui ka teisele poole jalakäijatele mõeldud munakivikattega Lõvi tänavat kerkivad elamud ning kogu park valmis saab, saavad nii värav kui park olema kõigile avatud.