/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2009/03/31/156895t1ha7f3.jpg)
Praxise uuringust selgus, et vanemahüvitis on motiveerinud kõrgemapalgalisi naisi sünnitama. Madalamat palka saavad naised aga on hakanud enne sünnitamist pikemalt töötama.
Vanemahüvitise mõju: jõukamad sünnitavad, vaesed enne töötavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vanemahüvitiste saajate seas on vähenenud nende naiste osakaal, kes ei ole varem töötanud,» rääkis Praxise analüütik Andres Võrk tänasel pressikonverentsil, tutvustades uuringut «Vanemahüvitis: kasutamine ning mõjud tööturu- ja sündimuskäitumisele aastatel 2004-2007».
Kui 2004. aastal oli sünnitajate seas varem mittetöötanud naisi 30 protsenti, siis mullu oli neid poole vähem.
Vähenenud on ka nende naiste arv, kes enne sünnitamist on teinud madalalt tasustatud tööd. Võrgu sõnul võib öelda, et vanemahüvitise rakendamine on motiveerinud naisi enne lapse saamist tööle minema ja pikemalt töötama, et tagada sünnitusjärgselt suurem sissetulek.
Miinimummääras vanemahüvitist saavad peamiselt üksikvanemad, kuni 19-aastased noored, füüsilisest isikust ettevõtjad, kolme- ja enamalapselised naised ning 20- kuni 24-aastased.
Oluliselt on vanemahüvitis mõjutanud ka kõrgemapalgalisi naisi, kes on hakanud sünnitama teist ja kolmandat last. Samuti on kõrgelt haritud ja hästi teenivad naised läinud seda teed, et saavad mitu last järjest.
«Meil on nn tiheduspreemia. Et kui lapsed sünnivad väiksema vahega kui 2,5 aastat, siis vanemale säilitakse varasem kõrge vanemahüvitis,» selgitas ta.
Analüütiku sõnul ongi vanemahüvitise saajate seas kõige enam kasvanud nende naiste arv, kes saavad hüvitist oma eelmise palga ulatuses. Nende arv on tõusnud 40 protsendilt 56-le. Pisut on kasvanud ka maksimummääras hüvitise saajate arv.
Kõige kulukam toetus
Analüütiku sõnul on vanemahüvitis riigi jaoks kõige kallim peretoetus, mille kulud on viie aasta jooksul neljakordistunud.
Näiteks 2004. aastal kulus riigil selleks 441 miljonit krooni, mullu ligi 1,9 miljardit, siis tänavu prognoositakse selleks 2,2 miljardit krooni. Võrgu sõnul võib öelda, et vanemahüvitis tõstab iivet kolme, nelja protsendipunkti ulatuses ehk tänu vanemahüvitisele sünnib aastas 400- 500 last aastas rohkem.
Sotsiaalministeeriumi teatel kulus riigil mullu vanemahüvitise maksmisele 1,9 miljardit krooni. Riiklike peretoetuste (üheksa eri toetust) väljamaksmiseks kulus riigil mullu 1,7 miljardit krooni, millest lõviosa ehk 1,2 miljardit kulus lastetoetustele, mida makstakse igale lapsele kuni tema 18-aastaseks saamiseni.