Parkivad autod hävitavad südalinnas haljasala

Parkivad autod on Tatari tänava haljasala tõeliseks mülkaks muutnud. Foto: Toomas Huik.

Autojuhid pargivad oma sõidukeid süüdimatult kesklinna tasulisel parkimisalal Tatari tänaval olevale muruplatsile, sest tegemist on reformimata riigimaaga, kus linnaametnikel pole õigust parkimistasu kasseerida.

Jutt on haljasalast, mis jääb Muusikaakadeemia hoone ning Rävala 19 maja vahele.

Ühisteenuste parkimiskontrolöride asemel tegutsevad seal viimasel ajal munitsipaalpolitseinikud, kuid seegi pole murule parkijaid ohjeldanud. «Inimesed pargivad jätkuvalt haljasalale. Meie jätkuvalt avastame rikkumisi ja menetleme neid,» lausus munitsipaalpolitsei juhataja Kaimo Järvik.

Mupo karistab autojuhte haljasalale parkimise eest, mis on Tallinna heakorraeeskirjaga keelatud. Aga aktiivsest trahvimisest hoolimata on haljasala parkivaid autosid täis. «Ega see, et me trahve teeme, ei välista, et nad seal parkida ei võiks. Ma ei oska hetkel öelda, kui palju on nende seas korduvaid parkimiskorra rikkujaid. Kui keegi seal iga päev järjekindlalt pargib, siis meie teeme talle sama järjekindlalt trahvi,» lausus Järvik.

«See asi on ikka jube. Keegi peaks siin kiiremas korras midagi ette võtma.» lausus Rävala 19 majas elav Andres, kelle akendest avaneb vaade autorataste poolt segipööratud muruplatsile. Majaelanikud pargivad oma autosid maja kahel maa-alusel parklakorrusel, muruplatsi pilastajad tunduvad kõik võõrad olevat.

Järvik nentis, et kuna tegemist on riigimaaga, siis tuleks haljasalal valitseva olukorra kohta Eesti riigi käest aru pärida. Kesklinna valitsus, kelle territooriumil roheparkla asub, on seda ka teinud. Tulutult.

Linnaosavalitsus on kõnealuse krundi küsimuses kaks korda Harju maavanema poole pöördunud. «Esimeses kirjas palusime maavanemal kui riigimaa ajutisel valitsejal anda krunt linna ajutisse kasutusse krundi heakorrastamise ning avaliku parklana kasutamise eesmärgil,» meenutas kesklinna vanem Marek Jürgenson.

Paraku tuli maavanemalt vastus, et tal puuduvat pädevus ajutise parkla rajamiseks loa andmiseks. Kuna maavalitsuse hinnangul puudusid kohalikul omavalitsusel võimalused riigi omandis oleva maatüki korrastamiseks ja avalikes huvides kasutamiseks, pöördus kesklinna valitsus maavalitsusse uue palvega. «Pöördusime uuesti maavanema poole palvega korraldada riigimaa ajutise valitsejana maaüksuse vastavusse viimine Tallinna linna heakorra eeskirjaga ning regulaarne hooldus. Saadud vastusest ei olnud võimalik välja lugeda, kes peaks ala heakorra tagama,» lausus Jürgenson. Küll aga teatas kiri selgesõnaliselt, et maavalitsus seda ei tee.

«Reformimata riigimaade hooldamisest on riik end seni distantseerinud. Kui tegemist on käidavas kohas asuvate aladega, siis linnaosa valitsus koristab neid aeg-ajalt, et tagada elementaarne heakord. Seda seetõttu, et me ei peaks piinlikkust tundma ja kannatama riigi poolt tegemata tööde pärast. Ka kõne all olevat maa-ala oleme siiani iganädalaselt koristanud,» rääkis kesklinna vanem.

Ta lisas, et kuna linn reformimata maal parkimist korraldada ei saa ega ei tohi, on ainus võimalus «parkimisanarhia» likvideerimiseks parkimine välistada. «Selleks, et takistada maa-alal parkimist, tuleks paigaldada tõkked või piirded. Praegu arutame koos transpordiametiga erinevaid võimalusi, kuidas probleem meie piiratud eelarveliste vahenditega võimalikult kiiresti lahendada,» lausus Jürgenson.

Järvik seal parkimist päris ära ei keelaks. «Sinna oleks tegelikult parklat vaja küll. Seal võikski ühe osa killustikuga katta. Krundi teise osa, kus on puud, võiks säilitada haljasalana, aga seda ei saa ilma maaomaniku nõusolekuta kahjuks teha,» nentis munitsipaalpolitsei juht.