Urve Eslas: ei saa sinuga, ei saa sinuta

Urve Eslas Foto: Toomas Huik

Euroopa Liidus valdavalt euroskeptikust tooride häält esindava Inglismaa ja ELi suhe meenutab üha enam düsfunktsionaalset abielu suhteliselt jõuka, kuid erakliku aristokraadi ja majanduslikult ebakindla, kuid suure sotsiaalse kapitaliga keskklassi esindaja vahel. Ka Cameroni ähvardust vetostada ELi eelarve ja nõuda kahte eraldi, ühisraha jagavatele ja oma valuutaga riikidele mõeldud majandamisplaani, saab näha kui vaikse mädanemise üht väljendust.

Ühelt poolt tunneb Cameron jätkuvat valijate survet suhe üles öelda ja juba ammu kapist välja otsitud kohvrid pakkida, seda enam, et varem kindlana tundunud peaministritooli taha on kerkimas karismaatilise Londoni linnapea, samuti peaministri kohta jahtiva Boris Johnsoni jokkerlik vari, kes, kujundlikult kõneledes, ei jäta kordagi kasutamata võimalust Cameroni toolile knopkasid panna.

Teiselt poolt teab Cameron hästi, et radikaalsed sammud ELiga suhte lõpetamise suunas tähendaks Inglismaa majanduslikele ja poliitilistele huvidele närtsitavat külmalainet. Lõviosa kauba- ja tööjõuvahetusest toimub Euroopa riikidega, ja selle all ei tule silmas pidada üksnes Poola torumehi ning Prantsuse kokkasid, kellest loobumine Euroopa vaba tööjõu liikumise suhtes skeptilistele tooridele toetajate hääli juurde tooks. Ehkki Inglismaa panustab rahaliselt ELi enam, kui sealt tagasi saab, on suhted – nii poliitilised kui majanduslikud – rahavaesel ajal kõva valuuta. Küsimust, kellele jäävad lahutuse korral sõbrad, isegi ei saa tekkida.